Pedofiilia

Allikas: Vikipeedia

Artikkel on viletsas seisus.

Vajab toimetamist.

Pedofiilia on seksuaalne kiindumus lastesse. Laiemas tähenduses hõlmab pedofiilia ka efebofiiliat, seksuaalset kiindumust puberteedi-ealistesse. Mõnikord peetakse pedofiiliaks ka kronofiiliat, seksuaalset kiindumust endast tunduvalt noorematesse isikutesse.

[redigeeri] Füsioloogilised aspektid

[redigeeri] Psühholoogilised aspektid

Üldiselt on pedofiilia puhul tegemist meesterahvaga kes kasutab oma seksuaalse iha rahuldamiseks alaealisi isikuid. Enamjaolt on pedofiili jaoks atraktiivsed lapsed, kes on puberteedieelses või varases puberteedieas, kuid on teada ka juhtumeid, kus seksuaaltung on suunatud sülelaste suunas. Kuid on ka juhtumeid, kus aktiivseks pooleks on täiskavanud naisterahvas kes kasutab ära alaealist last. Pedofiil võib eelistada samasoolisi või vastassoost lapsi, või olla huvitatud mõlemast soost.

[redigeeri] Kriminaalsed aspektid

Karistusseadustiku kohaselt on pedofiilia lapse seksuaalne ärakasutamine tema psüühikaga manipuleerides või ähvardustega mõjutades ja/või otsese füüsilise vägivalla abil. Lühemas mõistes suguiha rahuldamine lapseealise isikuga. Samuti mitte ainult otsese kontaktiga lapsega vaid ka selleteemaliste materjalide levitamine ja tootmine ning nende omamine ning kasutamine sugulise kire rahuldamiseks. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §145 ja 146 (7. jagu - "Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod") alustel on määratud vanuseliseks piiriks, millal isik ei lähe enam lapseea alla, 14 aastat.

Kriminaalstatistika alusel on enamikel juhtudel, kui ohvriks tüdruk, tegemist isikuga tema tutvusringkonast või perekonnast ning poisi puhul isikuga, kellega ta on kohtunud haridussüsteemi kaudu.
Psühholoogilises praktikas eristatakse põhiliselt 2 liiki laste seksuaalset ära kasutamist:

1. Vanem isik saab seksuaalse erutuse palja lapse (ka pildil) vaatamisest ja tema katsumisest
2. Vanem isik astub otsesse seksuaalkontaki püüdes imiteerida või sooritades suguühet.

Vaadates pedofiilianähtuse psühholoogilisi aspekte lapse poole pealt, on viimase aja psühholoogias oluline viidata Bruce Rind'i jt. metauurimusele [1], milles leiti, et mitte kõigil juhtudel ei tuleks lapse ja täiskasvanu (seksuaalse maiguga) suhtlemist nimetada väärkohtlemiseks - psüühikahäireid hilisemas elus lapseea ärakasutamine praktiliselt ei tekita.

[redigeeri] Ajaloost

Läbi ajaloo on teada palju juhtumeid, kus täiskasvanud on võtnud omale seksuaalpartneriteks alaealisi. Vanimad, kuigi erinevate autorite poolt vaidlustatud juhtumid on pärit Piiblist. Vana Testament sisaldab küll rohkesti otseseid keelde abielu ja suguelu kohta, kuid mitte vanusepiirangut: Juuda ei lubanud oma minial Taamaril pärast tolle mehe surma abielluda oma noorima poja Seelaga, nagu leviraadi seadus ette näeb, põhjendusega, et Seela oli abiellumiseks liiga noor, kuid Piibel ütleb, et tegu oli ettekäändega ja Juuda toimis valesti. (1Ms 38)

On vaidlustamata, et näiteks Vanas-Kreekas oli kombeks õpetlastel meestel võtta omale partneriks noori poisse. Teada on, et noorimad sellised õpilased olid orienteeruvalt 5-aastased. Koraanis mainitakse, et prohvet Muḩammad võttis omale naiseks 6-aastase tüdruku nimega Aisha, olles ise juba küpses eas. Orjapidamise ajast on teada, et oli tavaline, kui osteti lapsi peremehele "tosina kaupa toateenijateks". Selline komme püsis Euroopalikus kultuuriruumis aadliperekondades kuni 1800. aastateni. Vaieldud on sellise kombe seksuaalse tagapõhja üle, kuid kaasaegsete kirjanike järgi oli selliste noorukite seksuaalne ärakasutamine suhteliselt tavaline. Aasia riikides on tänapäevani kombeks anda lapsi juba peale sündimist abikaasaks. Paljudel juhtudel on abikaasaks enamvähem samaealine laps ning põhjuseks on enamuses majanduslikud kaalutlused. Kuid on teada ja viimaste kümnendite jooksul ka kohtusse jõudnud juhtumeid, kus lapseealine sunnitakse abielluma endast palju vanema partneriga ja ta peab minema elama tema juurde.

Pedofiilia mõiste võttis 1886. aastal kasutusele saksa psühhiaater Richard von Krafft-Ebing. Tema pedofiiliadefinitsioon - tegemist on 1) eksklusiivselt 2) eel- või varapuberteedis lastele suunatud 3) ajas püsiva seksuaalse eelistusega - on põhijoontes kehtiv ka tänapäeval.

[redigeeri] Tänapäev

Kaasaegse pedofiilia mõiste tõi esile 1950ndatel aastatel USAs tegutsenud uurija Kinsey koos abikaasaga, kelle palju kõmu tekitanud uurimistöö inimese seksuaalsusest sisaldas märkmeid ka lapseealiste seksuaalsusese kohta ning seksuaalaktide mõjust neile. Kriitikud on leidnud, et Kinsey kasutas vaieldavaid meetodeid, kuigi Kinsey instituut neid eitab. Lähtuvalt kõmust, mida tekitas see uuring, hakati eri maade karistuseadustikesse sisse viima seadusepügalaid, mis määrasid isikute vanuselised piirid seksuaalse tegevuse osas. Momendil on üldiselt aksepteeritud vanuseks maailmas 14 aastat, kus juures paljud riigid lisavad klausli, mis määrab, et 14-18 isiku seksuaalakt tohib toimuda temast vanema isiku puhul vaid siis, kui vanusevahe ei ületa 3-5 aasta piiri. Paljudes riikides on piiramatu vabaduse aluseks vanus 21 eluaastat, enamlevinud on 18 aastat sünnist. Läbi 1900ndate aastate ja eriti selle sajandi viimastel kümnenditel on Euroopas ja Ameerikas lahvatanud mitmed skandaalid isikute ja isegi isikute gruppide poolt teostatud pedofiilia juhtumitest. Tuntum isik sellel teemal peaks olema poplaulja M.Jackson. Tuntum grupijuhtum 1980ndatel Euroopas kinnipandud pedofiiliateemaline ajakiri "Paidika", mis ühendas tuhandeid isikuid üle Euroopa, kes tootsid ja levitasid ning ka tarbisid lapspornot. Samuti põhiliselt Katoliiklikku kirikut puudutanud sajad ja paljude arvates isegi tuhanded juhtumid, kus kirikuisad kasutasid seksuaalselt ära kooripoisse ja kirikukoolis käivaid õpilasi. Ainuüksi Los Angelese kohtu piirkonnas tõsteti süüdistus 560 juhul kirikutegelaste vastu aastaks 2005. Enamik neist juhtumistest lõppes sellega, et Kirik pakkus kannatanutele kopsaka rahalise kompensatsuiooni ja kaebused võeti tagasi - summad varieerusid $7 ja $120 miljoni dollari vahel. On teada, et osad juhtumid jõudsid ka kohtutesse nii Ameerikas kui ka Euroopas ning kirikuisad pidid tagasi astuma või minema vanglasse. Nendelt kohtuasjde käigus ilmnes, et selline käitumine oli igapäevane asi ja kui tundus, et süüdistused "väljuvad" kohalikust kirikust saadeti patustanud püha isa teise kohta jätkama oma tööd.
Samas on religiooni esindajad ka ise võidelnud sellise praktika vastu nii kirikus kui ka ilmalikus ruumis. USAs asuv ühendus NAMBLA (North-America Man/Boy Love Assoc. - Põhja-Ameerika Mehe ja Poisi Armastuse Ühendus), mis koosneb biseksuaalidest, on proovinud aastakümneid alandada nii nimetatud "age of consent" ehk legaalset seksuaalvanust tegutsedes tihti vägagi aktiivselt poliitilises lobbys. Nende eesmärgiks on alandada vanust kuni 8 või isegi 6 aastani. Momendil on nende aktiivse rünnaku all vanuse alandamine 12 aasta piirile. USAs on momendil käigus isegi paar kohtuasja, kus selle ühingu liikmed on pedagoogilistes asutustes tööl olles püüdnud propageerida oma ühingu põhimõtteid nii sõnas ja kirjas kui ka praktilises tegevuses. Viimase kümne aasta jooksul on avalikkuse ette jõudnud ka selline tegevus, mille puhul põhiliselt Euroopast lähevad üldiselt keskealised meesisikud Aasia riikidesse ning seal teatud piirkondades leiavad omale sekspartneriteks lapsi. Osad Euroopa riigid püüavad muuta sellise tegevuse ebaseaduslikuks ja on avaldanud ka survet Aasia riikidele sellise tegevuse ebaseadslikuks muutmise osas. Enamuses islami riikides puudub tänapäevani seaduses piiritletud vanus millal alaealine võib ametlikult tegeleda vastasugupoolega. Islami seaduse Shariaadi alusel võib tüdruku "naiseks võtta" peale tema kolmandat kuupuhastust. Abiellumisele aga vanuselist piiri pandud ei ole.