Narva lahing (1919)
Allikas: Vikipeedia
| Narva lahing (1919) | |||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Osa | |||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||
Narva lahing oli lahing 18.– 19. jaanuaril 1919 Narva linnas Utria dessandis maabunud dessantvägede ja Punaarmee vahel Eesti Vabadussõjas. Lahingu käigus vabastati Narva ja Jaanilinn punavägedest.
[redigeeri] Lahingu käik
Kell 17.20 18. jaanuaril 1919 tulles Riigikülast sisenes Soome pataljoni 1. kompanii kapten Antto Eskola juhtimisel kellele oli täienduseks antud Merepartisanide rühm (laevameestest moodustatud kuulipildurite rühm) koos Narva Kaitseliidu rühmast pärit teejuhtidega pikki jõejääd põhja poolt Narva linna. Linnas algasid tänavalahingud, kus dessantväosade ootamatu sissetung põhjustas suure segaduse. Umbes kella 18. paiku jõuti lahingutega kesklinna ja seati kuulipildujad üles raekoja platsile, tänavaristidele ja maantesillale (Narva puusild) ning alustati paaniliselt sillale tormavate punaväe tulistamist. Sellega lõigati ära punaväe taganemistee üle maantesilla ja külvati segadust, mis tekitas vene vägedes paanika. 18.40 jõudis linna ka 2. kompanii ning ühineti 1. kompaniiga 18. jaanuari õhtuks oli Narva vanalinn vallutatud. Punavägede käes oli veel raudteesild ja jaam.
Soomlased olid linnas vähemuses, kuid ei teatanud linnatungimisest ei oma pataljoniülemale ega kapten Pausele. Sellega andsid nad võimaluse suurele hulgale vaenlase vägedel üle raudteesilla taanduda. Dessandi juhtideni jõudis informatsioon, et eelväed on Narvas alles 18. jaanuari õhtuks.
Laagna suunalt tungisid Narva suunas Soome pataljoni luurekomando, 4. kompanii lipnik Bror Dahlgreni juhtimisel, Narva Kaitseliidu rühma teejuhid ja Vene valgete Põhjakorpuse 1. Tallinna vene ohvitseride partisanisalk. Ründavad dessantväelased pidasid ägeda lahingu Peeterristil punamadrustega, kes sealt aga välja suruti. Olgino mõisas proovisid punaväed uuesti vastupanu organiseerida, kuid peagi löödi nad ka seal taganema.
Sama ajal, kui linnas käisid lahingud üritas lääne poolt linna tungida ka Soome pataljoni luurekomando, kuid löödi 47. Viljandi küttipolgu allüksuste poolt tagasi. Luurekomando ülem palus küll abivägesid 4.kompanii ülemalt, kuid kompaniiülem keeldus õhtul edasi tugimast, ta tahtis anda meestele puhkust, teadmata ilmselt 1. ja 2. kompanii Narvas tänavalahinguid pidas.
Kella 9. paiku 19. jaanuaril oli igasugune lahingutegevus Narvas lõppenud. kella 10. oli dessantvägede kontrolli al ka Jaanilinn, mille Punaväed olid maha jätnud ja Jamburgi suunas taganenud.
Vangi langes ühe diviisi ja polgu staap koos personaliga ning palju sõjaväelasi. Kuna Narva vallutati ootamatult saadi palju sõjasaaki.
Punaarmee langenuid, kes paanikas olid tormanud otse dessantväelaste kuulipildujate tule alla, veeti linnast välja kaks päeva.
Narva komandandiks määrati staabikapten Karl Aleksander Paulus, kes aga soomlaste lahingu käigus korraldatud veresauna pärast (kuulipildujatest niideti maha sillale tormavad punaarmeelased) kindral Aleksander Tõnissoni poolt põhjendamatult tagandati ja degradeeriti.
Raadiogramm: Pitkale. Nr.151 Tallinn kell 22.20 19.1.19 Soovin õnne suureks võiduks. Kõigi Eesti sõjavägede nimel tänan kõiki, kes Narva lahingutest osa võtsid, iseäranis Narva kangelast major Ekströmi, Soome pataljoni. Laidoner
 See artikkel on pooleli. |
|---|
