Muhu lahing
Allikas: Vikipeedia
| Muhu lahing | |||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Osa | |||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||
Muhu lahing oli muistse vabadusvõitluse viimane "lahing", pärast mida sattusid Eesti alad võõrvõimu alla.
1227. aasta jaanuaris, kui meri oli tugevalt jääs, kogusid sakslased suure väe. Kroonika järgi olevat teele asunud 20 000 meest. Pärnu jõe suudmest liiguti edasi mööda merejääd. Kuna jää olnud väga libe, siis jõuti alles üheksandal päeval Muhu linnuse alla.
Nähes nii suurt väge, pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta. Suurem osa sakslasi sellega ei nõustunud ja nõnda asuti linnust piirama. Esimene tormijooks löödi kivide ja odadega tagasi. Piirajad heitsid kiviheitemasinatega linnusesse kive, seadsid paigale piiramistorni ja õõnestasid valli.
Muhulased võitlesid vapralt ja alles kuuendal päeval õnnestus ülekaalukatel jõududel tungida linnusesse, kus korraldati metsikud tapatalgud. Linnuses olev vara, hobused ja veised rööviti, linnus ise põletati.
