Mu‘āwīyah I

Allikas: Vikipeedia

Mu‘āwīyah I ehk Mu‘āwīyah ibn Abī-Sufyān (ka Mu‘āwiyyah I ehk Mu‘āwiyyah ibn Abī-Sufyān; araabia keeles معاوية بن أبي سفيان ;i 602–680) oli Omaijaadide dünastia teine kaliif Araabia Kalifaadis aastatel 661–680.

Aastatel 640–661 oli Muawiya Süüria asevalitseja ning sõdis pidevalt Bütsantsiga. Ta alistas moslemitele ka suure osa Kaukasusest. Omaijaadist kaliifi Uthmani ajal läks tal kõik hästi, kuid 656. aastal kaliifiks saanud Ali ibn Abu Talibiga tekkisid tal tõsised lahkarvamused. Kui Ali tahtis teda vallandada, algatas Muawiya kodusõja. Ali väed olid küll edukamad, kuid Muawiya liitlane Amr ibn al-As suutis korraldada läbirääkimised, mille tagajärjel sai Muawiya endale õiguse kaliifikohale. Nii oli 660. aastal Kalifaadis kaks kaliifi. Segase olukorra lõpetas aga kharidžiitide tegevus, kes Ali tapsid niong Muawiyat haavasid. Et Ali surma järgselt Muawiyale võrdset figuuri vastasrinnas ei leidunud, saigi ta üldtunnustatud kaliifiks. Ta viis riigi pealinna Damaskusesse, kus see oli 762. aastani.

Muawiyat on mõnikord peetud Araabia Kalifaadi kui riigi tegelikuks rajajaks, kuna tema ajal kujunesid konkreetne haldusaparaat, maksusüsteem ning Kalifaadi keskusest Damaskusest sai tõeline valitsusastutstega pealinn. Muawiya oli osav poliitik, kes suutis sisepoliitilisi pingeid maandada ning välisvallutusi jätkata. Tema ajal ühendati Kalifaadiga suur osa Kesk-Aasiast ning Põhja-Aafrikast.