Mahtra sõda
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib ajaloosündmusest; samanimeliste asjade kohta vaata lehekülge Mahtra sõda (täpsustus) |
Mahtra sõda oli kokkupõrge eesti talupoegade ja karistussalklaste vahel 14. juunil 1858.
23. aprillil (jüripäev) 1858 kuulutati välja 1856. a. talurahvaseadus, millest talupojad olid lootnud ühe teorendiliigi – abiteo – kaotamist. Juunis keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Kui Mahtrasse tuli 50-meheline karistussalk, otsustasid mahtralased mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupoegi ühisel jõul vastu hakkama. Mahtralastele tuli appi ligi 800 meest.
14. juunil 1858 piirasid teivastega relvastunud talupojad Mahtra mõisas sõdurid ümber ning nõudsid nende lahkumist. Puhkes võitlus. Vastuhakanud talupoegadele määras sõjakohus raske peksukaristuse, mis viidi täide veebruaris 1859 Mahtra mõisas sõjaväe kaitsel.
Sõja sündmusi on kirjeldanud Eduard Vilde samanimelises romaanis.
[redigeeri] Kirjandus
- Johannes Reinthal. Mahtra sõda: talurahva rahutused Põhja-Eestis teise maareformi teostamise puhul. Tallinnas: Rahvaülikool, 1923
- Mahtra sõda: (album). Koostanud Juhan Kahk, Elem Treier. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958.
[redigeeri] Muusika
- Tsõdsõpujaleelo koos ansambliga Metsatöll. 2005 CD "Mahtra sõda"; folkloorsed sõja- ja mõisalaulud Mahtra sõja päevilt."
