Larissa Lazutina

Allikas: Vikipeedia

Larissa Jevgenjevna Lazutina (vene keeles Лариса Евгеньевна Лазутина, sünninimi Ptitsõna; sündis 1. juunil 1965 Kontupohjas, Karjala ANSV-s, Nõukogude Liidus) on endine edukas Nõukogude Liidu ja Venemaa murdmaasuusataja, mitmekordne tippvõistluste võitja, kelle edukas karjäär lõppes 2002. aasta kevadel dopingu kasusatamise pärast. Rahvuselt on ta karjalane.

Lazutina alusatas suusatamist juba 5-aastaselt. Esimese suurvõistluste kulla võitis ta 1987. aasta maailmameistrivõistlustel Oberstdorfis 4x5 km teatesõidus. Samas ta sai ka 20 km pronksmedali. Ta kuulus ka NSVL-i koondisesse 1988. aasta olümpiamängudel Calgary´s, kuid varusportlasena, kuna koondises olid sellised tähed nagu Smetanina, Vencienė, Tihhonova ja Nageikina.

1989. aasta MM-il Lahtis pääses ta suusatama ja võitis 30 km hõbemedali. 1989-1990 hooajal võitis Lazutina maailmakarikavõistluste üldkarika. 1992. aasta OM-il Albertvilles oli ta 26-aastane. Siis individuaaldistantside medalite pärast võistlesid koondisekaaslane Ljubov Jegorova ning itaallased Stefania Belmondo ja Manuela Di Centa. Lazutina võitis Albertvilles kuldmedali 4x5 km teatesõidus.

1993. aasta MM-il Falunis Lazutina võitis 5 km maailmameistritiitli ja oli osaline kuldmedali võitnud Venemaa teatenaiskonnas ning sai veel 10 km distantsil hõbemedali. Teatekulla võitis ta ka 1994. aasta OM-il Lillehammeris.

1995. aasta MM-il Thunder Bays võitis Lazutina neli kuldmedalit ja ühe hõbeda. 1997. aasta MM-ilt Trondheimis sai teatekulla.

Trondheimi MM-i järel, 31-aastasena, Lazutina teatas oma suusakarjääri lõpetamisest. Süüdi sellise otsuse tegemisel oli eelkõige väsimus, haigestumine ja erimeelsused Venemaa suusakoondise juhtidega. Siiski sama aasta oktoobril palus Anatoli Aksentjev Lazutinat oma karjääri jätkama. Lazutina seadis tagasitulemise tingimuseks selle, et saaks omaette harjutada väljaspool koondist. Teda hakkas treenima abikaasa Gennadi. Uus treenimise viis tõi häid tulemusi. Lazutina võitis 1998. aasta OM-ilt Naganos kolm kuldmedalit ja ühe hõbeda ning pronksi. Kodumaale naastes president Boriss Jeltsin andis talle medali "Venemaa kangelane", mis on suurim tunnustus Venemaa kodanikule. Samal aastal võitis ta teist korda maailmakarikavõistluste üldkarika, üheksa aastase pausi järel.

1999. aasta MM-il Ramsaus võitis ta kuldmedali 30 km klassikalises stiilis ja teatesõidus. Kaks aastat hiljem 2001. aasta MM-il Lahtis sai ta hõbemedali suusavahetusega sõidus ning pronksi 10 km.

Lazutina oli teatanud enne 2002. aasta OM-i Salt Lake Citys, et need jäävad tema viimasteks suurvõistlusteks. Olümpiamängudel Venemaa naiste teatevõistkond ei saanud osaleda, kuna Lazutina hemoglobiinitase ületas lubatud 160 taseme. Ta ei teadnud mis selle põhjuseks on, kuid arvas ise et põhjuseks võib olla kõrgmäestiku tingimus ja mensturatsioon. Ta tegi uriiniproovi, kuid pääses 30 km distantsile ja võitis selle. Võistluste järgsel dopingutestil tema ja ka koondisekaaslane Olga Danilova ning 50 km meeste distantsi võitnud Hispaaniat esindanud Johan Mühlegg jäid vahele keelatud darbepoetiini-hormooni kasutamisega. Hiljem selgus, et Lazutina oli juba varem andnud positiivse dopingu proovi samal aastal, ning tal ei olnud õigust olümpial osalemiseks. Ta jäi ilma ka varem mängudelt saadud kahest medalist ja hooaja varasematest maailmakarikavõistluste etappidel saavutatud kohtadest. On ebaselge miks Lazutina siiski olümpiamängudel võistles.

[redigeeri] Saavutused

[redigeeri] Olümpiamängudel

1992 Albertvilles
- olümpiavõitja 4x5 km teatesõidus
1994 Lillehammeris
- olümpiavõitja 4x5 km teatesõidus
1998 Naganos
- olümpiavõitja 5 km klassikalises stiilis
- olümpiavõitja 15 km tagaajamisvõistlus vabastiilis
- olümpiavõitja 4x5 km teatesõidus
- hõbemedal 15 km klassikalises stiilis
- pronksmedal 30 km vabastiilis

[redigeeri] Maailmameistrivõistlustel

1987 Oberstdorfis
- maailmameister 4x5 km teatsõidus
- pronksmedal 20 km vabastiilis
1989 Lahtis
- hõbemedal 30 km vabastiilis
1993 Falunis
- maailmameister 5 km klassikalises stiilis
- maailmameister 4x5 km teatesõidus
- hõbemedal 15 km tagaajamisvõistlus vabastiilis
1995 Thunder Bays
- maailmameister 5 km klassikalises stiilis
- maailmameister 15 km tagaajamisvõistlus vabastiilis
- maailmameister 15 km klassikalises stiilis
- maailmameister 4x5 km teatesõidus
1997 Trondheimis
- maailmameister 4x5 km teatesõidus
1999 Ramsaus
- maailmameister 30 km klassikalises stiilis
- maailmameister 4x5 km teatesõidus
2001 Lahtis
- maailmameister 4x5 km teatesõidus
- hõbemedal 10 km tagaajamisvõistluses
- pronksmedal 10 km klassikalises stiilis

[redigeeri] Maailmakarikavõistlustel

[redigeeri] Maailmakarikas

Üldkarikas
- 1. koht: 1990, 1998
- 3. koht: 1995, 1996,200, 2001

[redigeeri] Karikavõistluste etapivõidud

Larissa Lazutina osales kokku 147 maailmakarikavõistluste etapil ja jõudis poodiumile 62 korda, millest 21 korral kõige kõrgemale astmele

Jrk. nr	Aasta	Kuupäev	Koht	Riik	Ala
1.	1989	15. detsember	Thunder Bay	Kanada	15 km klassikat
2.	1993	21. veebruar	Falun	Rootsi	5 km klassikat
3.	1994	19. märts	Thunder Bay	Kanada	5 km klassikat
4.	1995	11. veebruar	Oslo	Norra	30 km klassikat
5.	1995	10. märts	Thunder Bay	Kanada	15 km klassikat
6.	1995	12. märts	Thunder Bay	Kanada	5 km klassikat
7.	1995	14. märts	Thunder Bay	Kanada	15 km tagaajamisvõistlus
8.	1995	17. detsember	Santa Caterina	Itaalia	10 km klassiat
9.	1997	22. november	Beitostölen	Norra	5 km klassikat
10.	1997	16. detsember	Val di Fiemme	Itaalia	15 km vabalt
11.	1998	11. märts	Falun	Rootsi	5 km vabalt
12.	1998	14. märts	Oslo	Norra	30 km klassikat
13.	1999	27. veebruar	Ramsau	Austria	30 km klassikat
14.	1999	7. märts	Lahti	Soome	10 km klassikat
15.	1999	13. märts	Falun	Rootsi	15 km klassikat
16.	1999	12. detsember	Sappada	Itaalia	7,5 km vabalt
17.	2000	12. jaanuar	Nové Město	Tšehhi	10 km klassikat
18.	2000	5. veebruar	Lillehammer	Norra	5 km kl. + 5 km vabalt
19.	2000	5. märts	Lahti	Soome	15 km klassikat ühisstardist
20.	2001	10. märts	Oslo	Norra	30 km klassikat
21.	2001	18. märts	Falun	Rootsi	10 km klassikat