Kreeka pähklipuu
Allikas: Vikipeedia
Kreeka pähklipuu | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kreeka pähklipuu
|
||||||||||||||
Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
Juglans regia L. |
Kreeka pähklipuu (Juglans regia) on viljapuuna laialdaselt kasvatatav pähklipuuliik. Kreeka pähklipuu vili on Kreeka pähkel.
Kreeka pähklipuu kasvab 15-20 meetri kõrguseks ja on seega üks võimsamaid viljapuid. Tal on paaritusulgjad lehed (20-40 cm pikad) ja kahar lai võra. Kandeikka jõuab hilja, umbes 15-aastaselt ning parim kandeiga on 30. ja 60. eluaasta vahel. Kreeka pähklipuu on vormirohke liik. Leidub väikeseviljalisi vorme, mille luuvilja läbimõõt on 1,5 cm, ja suureviljalisi, mille läbimõõt on 4 cm. Lisaks on aretatud palju sorte, üksnes Rumeenias teatakse üle 90 sordi.
Kreeka pähklipuud kasvatatakse põhjapoolkeral juba ammust ajast. Pärit on ta Kagu-Euroopast, Väike-, Ees- ja Kesk-Aasiast, Himaalaja piirkonnast ja Hiinast. Juba vanakreeka ja vanarooma kirjanikud kirjutasid selle puu tähtsusest. Roomlased võtsid kreeka pähklipuu kreeklastelt üle ja tõid ta ka Alpidest põhjapoole.
Kreeka pähklipuu helehall kuni tumepruun puit on ilus, tugev, kergesti töödeldav ja sellisena mööblitööstuses väga hinnatud. Eriti ilus on kreeka pähklipuu pahkadest valmistatud vineer.
Soojemates piirkondades on kreeka pähklipuu hinnatud ilupuu, ta on pikaealine ja kahjuritele ning haigustele vastupidav, talub hästi tolmu, gaasi ja suitsu. Noores eas on küllalt kiire kasvuga.
[redigeeri] Viljad
Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on Kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E-vitamiini sisaldus.
Lõunamaa rahvad peavad Kreeka pähklit külluse, jõukuse ja pikaealisuse sümboliks. Kaukaasias ja Moldovas püsib siiani tava, et kauaoodatud lapse sünni puhul istutatakse pähklipuu – siis kasvavat temast terve ja õnnelik inimene. Levinud on ka arvamus, et kui inimene sööb vähemalt 3 Kreeka pähklit päevas, pikeneb tema eluiga seitse aastat.
Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina.
Kreeka pähkli tuum on kujult eriliselt sopiline ning seetõttu meenutab inimese peaaju. See on andnud alust arvamusele, nagu soodustaks Kreeka pähklite söömine aju arengut ja vilgast mõttetegevust.[1]