Kohvipuu

Allikas: Vikipeedia

Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntakse umbes 40 liiki. Kohvipuud kasvavad troopikas, looduslikult eriti Aafrikas.

Lehed on jagunematud. Valged või kreemjad jasmiinilõhnalised õied asetsevad ebasarikaina. Punases, kollases või mustas luuviljalises viljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba, mis botaanilises mõttes oad ei ole. Nende värv ulatub kollakashallist sinakasroheliseni. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvimarju, millest saadakse ligikaudu 0,5 kg kohviube.

Kohvipuud võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks marjade korjamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheagselt nii õisi kui ka marju.

Sellesse perekonda kuulub üle 80 liigi, kuid kaugeltki kõik nad ei kanna vilju, millest kohvi kõlbaks valmistada. Selles mõttes pakuvad huvi vaid kaks liiki: araabia ja kongo kohvipuu. Nende viljadest saadakse erinevaid kohvisorte, vastavalt araabikat ja robustat. Araabia kohvioad on suuremad ja puu ise on ka kõrgem.

Suurimad kohvitootjad on Brasiilia (umbes 30%) ja Colombia (umbes 10% maailma kogutoodangust). Suurim importija on USA, aga kõige rohkem tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta Skandinaaviamaades.

Suurfirmad, kes kohviube kokku ostavad, on tuntud selle poolest, et nad farmeritele väga vähe maksavad. Seda on peetud uuskolonialismi vormiks. 1988 tekkis liikumine "Aus kaup", mis propageerib austavat suhtumist farmeritesse ja tootjamaa loodusesse. "Ausa kauba" liikumine on kõige levinum kohvi, vähem muude põllumajandussaaduste tootmises.