Kadmos

Allikas: Vikipeedia

Kadmos oli vanakreeka mütoloogias Liibanoni prints Siidonist, Agenori ja Telephassa poeg, Europe, Phoinixi ja Kilixi vend, Teeba asutaja ja kuningas, Harmonia abikaasa. ("Iliase" järgi oli Phoinix Agenori poeg ning Europe, Kadmose ja Kilixi isa.)

Europe oli nii ilus, et temasse armus Zeus. Jumal ilmus tema juurde lumivalge härja kujul, kui Europe sõbrannadega merekaldal mängis. Härg oli väga sõbralik, nii et lõpuks ronis Europe talle selga. Seepeale kihutas härg otse merre ja viis ta endaga.

Agenor saatis oma pojad Europet otsima ja keelas ilma õeta tagasi tulla. Ükski neist ei leidnud Europet. Phoinix rändas lõunasse ja sai kuningaks Foiniikias, mis tema järgi nimetati. Kilix rändas põhja ja sai kuningaks Kiliikias, mis tema järgi nimetati.

Zeus viis Europe Kreetale ja pani teda valvama tohutu pronkshiiglase Talose, kes kõigi vaenulike laevade pihta kaljusid pildus. Kreetast purjetas mööda ka Kadmos, kuid Talost kartes ei julgenud ta läheneda.

Kadmos arvas, et peale püütia, Apolloni oraakli Delfis ei suuda keegi talle öelda, kus on Europe. Ent püütia käskis Kadmosel loobuda õe otsimisest ja selle asemel üles otsida Fookise kuninga Pelagoni kari ja selles lehm, kelle mõlemal küljel on kuukujulised märgid. Ta peab kõndima lehma kannul, kuni see puhkama heidab, seal lehma Gaiale ohverdama ja tema vere maha piserdama. Nii Kadmos tegigi, kuid lehm kõndis läbi kogu Fookise ja jõudis lõpuks Boiootiasse, kus alles kurnatult maha langes. Boiootia ongi tema järgi nimetatud ('bos' on veis).

Äkki kargas Kadmose seltsimeeste hulka lohe, Arese poeg, ja murdis nad kõik maha. Ainult teistest eemal viibinud Kadmos pääses. Ta torkas oda draakoni soomuste vahelt otse selgrooni ja nõnda tappis koletise.

Kadmos tänas jumalaid, sest tema meelest polnud sellise peletise tapmine ilma jumalate abita mõeldav. Seepeale ilmus tema juurde Athena, kes kinnitas, et Kadmos tappis lohemao täiesti iseseisvalt, ning käskis lohe hambad välja tõmmata ja maha külvata.

Nii Kadmos tegigi. Kohe hakkasid mullast paistma odaotsad, siis kiivritutid, siis sõjameeste pead ja lõpuks täies relvis sõjaväelased. Neid nimetatakse spardideks, mis tähendab 'külvatud mehed'. Spardid hakkasid kohe isekeskis taplema ja lõid üksteist maha. Ainult 5 spardi jäid ellu. Nad tõotasid Kadmosele truudust ja jäid tema teenijateks, sest lohe oli tema eelmise kaaskonna tapnud.

Spardide abiga rajas Kadmos kindluse, mis sai tema järgi nimeks Kadmeia, ning edaspidi kasvas selle jalamile Teeba linn.

Kadmos haldas oma kuningriiki hästi, andis välja õiglasi seadusi ja elas rahus, ilma sõdade ja maavallutusteta. Ta õpetas oma rahva kunsti hindama ja andis oma rahvale esimese tähestiku, mida nimetatakse Kadmose tähestikuks.

Kadmos võttis naiseks Arese ja Aphrodite tütre Harmonia. Pulmapeole, mis korraldati Teebas, saabusid kõik olümplased isiklikult peale Arese, sest Kadmos oli tapnud tema poja, ja Erise, sest tülijumalanna ei saanud viibida inimeste seltskonnas, kes üksteist tõeliselt armastasid.

Kadmose ja Harmonia lapsed olid pojad Polydoros ja Illyrios ning tütred Ino, Semele, Agaue ja Autonoe. Lapsi ja lapselapsi tabasid aga õnnetused, millest masendununa Kadmos ja Harmonia loobusid troonist Polydorose kasuks. Nad rändasid Illüüriasse, kus jumalad nad madudeks muutsid. Illüüria on nimetatud Illyriose järgi, kes oma vanemate hauda otsima tuli ja seda leidmata maad valitsema jäi.

Kadmose müüdis kajastub Foiniikia suur mõju Kreekas. Kreeka maakondadest oli just Boiootias ja Korinthoses foiniiklaste mõju kõige suurem.

Kadmose järgi on nimetatud keemiline element kaadmium.