Käsnad
Allikas: Vikipeedia
| Käsnad Fossiilide leiud: Ediacara - tänaseni |
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||
| Taksonoomia | ||||||
|
Käsnad (Porifera; varasemates allikates kasutatud ka ladinakeelset sõna Spongia) on kõige primitiivsemad loomad: käsnadel puuduvad päriskoed (kõrvalhulkraksed), lihased, närvid ja siseorganid. Nende sarnasus kaelusflagellaatidele (protistid) viitab tõenäoliselt evolutsioonilisele "hüppele" ainuraksest hulkrakse organismini. Vaatamata "hüppele", ei ole käsnadest evolutsioneerunud ükski kõrgem loom.
Kunagi peeti neid taimedeks, sest neil puuduvad paljud tunnused, mis on teiste loomade puhul tüüpilised. Kuigi nende erinevatel rakkudel on oma funktsioon, pole nad liitunud kudedeks ega elunditeks, neil puuduvad närvid ja leidub ainult mõni lihasrakk.
Eesti magevetest on leitud kolm liiki käsni: järvekäsn (Spongilla lacustris), tavaline jõekäsn (Ephydatia fluviatilis) ja Mülleri jõekäsn (Ephydatia mülleri).
[redigeeri] Eluviis
Käsnad elavad vees.
Erinevalt enamikust loomadest on käsnad liikumatud. Nende elu möödub kinnitunult substraadile ja nad on filtertoidulised.
[redigeeri] Käsnade süstemaatika
Käsnade hõimkond sisaldab kolme või nelja klassi:
- Lubikäsnad (Calcarea või Calcospongiae)
- Klaaskäsnad (Hexactinnelida või Hyalospongiae)
- Päriskäsnad (Demospongiae)
Mõnikord tuuakse välja ka neljas klass:
- Korallkäsnad (Sclerospongiae)
Need klassid sisaldavad endas umbes 80 sugukonda 10 000 liigiga.
