Helistik
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
| See artikkel on muusikateooria kategooriast. |
| Muusikaline heli |
| Helirida |
| Intervallid |
| Helistik |
| Akordid |
| Noodikiri |
Helistik on muusikas kindla ulatusega piiritletud diatooniline heliastmik, harilikult duur- või moll-heliastmik, mis saab oma nimetuse põhiheli (toonika) järgi.
Helistiku olemasolu on seotud helirea astmete funktsionaalsusega.
Helistik on põhihelist või -akordist lähtuv tonaalne helirida, mille nimetus tuleneb esimese astme ehk toonika ja helirea (mažoor ehk duur või minoor ehk moll) nimetusest, nt C-duur ehk do-mažoor, a-moll ehk la-minoor jne. Helistikku märgivad noodikirjas võtmemärgid, mis kirjutatakse noodivõtme järele kindlas järjekorras.
- Samanimelised helistikud on ühesugust toonikat omavad helistikud (mažoor või minoor).
- Paralleelhelistikud on samade võtmemärkidega helistikud. Igale mažoorile vastab temaga ühiseid helisid omav minoor, mille toonika asub väikese tertsi võrra madalamal.
Sugulashelistikud erinevad omavahel ühe või nelja võtmemärgi võrra ning on vastava helistiku dominant- või subdominanthelistikud.
Sisukord |
[redigeeri] Helistike tuletamine ja võrdlemine
[redigeeri] Dieesidega helistikud
- Iga uus helistik algab eelmisest puhta kvindi võrra kõrgemalt (dominandist, mis saab toonikaks)
- Iga eelmise helistiku tetrahord on uue helistiku alumiseks tetrahordiks
c - d - e - f - g - a - h - c
1 - 1 -1/2- 1 - 1 - 1 -1/2
g - a - h - c - d - e - fis - g
1 - 1 - 1/2
d - e - fis - g - a - h - cis - d
- Selleks, et G-duuris kohandada ülemine tetrahord struktuuriga 1 - 1 - 1/2 tuleb kõrgendada IV astet. Ülemise ja alumise tetrahordi vahele jääb tervetoon!
- Iga uus diees ilmub helistiku VII astme ette ja on eelmisest dieesist puhta kvindi võrra kõrgemal
[redigeeri] Bemollidega helistikud
- Iga uus helistik algab eelmisest puhta kvardi võrra madalamalt (subdominandist, mis saab toonikaks)
- Iga eelmise helistiku tetrahord on uue helistiku ülemiseks tetrahordiks ja alumises tetrahordis tuleb mažoori struktuuri kohaselt madaldada IV astet
- Iga uus bemoll tekib helistiku IV astme ette ja on eelmisest bemollist puhta kvindi võrra madalamal
[redigeeri] Dieesidega helistikud mažooris
C-duurist kvindiringi mööda liikudes on mažooride järjestus järgmine.
- C-duur (Do mažoor), 0 võtmemärki
- G-duur (Sol mažoor), 1 diees (fis)
- D-duur (Re mažoor), 2 dieesi (fis, cis)
- A-duur (La mažoor), 3 dieesi (fis, cis, gis)
- E-duur (Mi mažoor), 4 dieesi (fis, cis, gis, dis)
- H-duur (Si mažoor), 5 dieesi (fis, cis, gis, dis, ais) — vaata illustratsiooni kõrval
- Fis-duur (Fa-diees mažoor), 6 dieesi (fis, cis, gis, dis, ais, eis)
[redigeeri] Bemollidega helitikud mažooris
C-duurist kvindiringi mööda liikudes on mažooride järjestus järgmine.
- C-duur (Do mažoor), 0 võtmemärki
- F-duur (Fa mažoor), 1 bemoll (b)
- B-duur (Si-bemoll mažoor), 2 bemolli (b, es)
- Es-duur (Mi-bemoll mažoor), 3 bemolli (b, es, as)
- As-duur (La-bemoll mažoor), 4 bemolli (b, es, as, des)
- Des-duur (Re-bemoll mažoor), 5 bemolli (b, es, as, des, ges)
- Ges-duur (Sol-bemoll mažoor), 6 bemolli (b, es, as, des, ges, ces)
Iga mažoori VI aste on tema (samade võtmemärkidega) paralleelminoori toonika (I aste).
[redigeeri] Dieesidega helistikud minooris
Minooride nimed tulevad nende esimese astme (toonika) noodinimest: a-moll, e-moll, h-moll jne. Igal minooril on oma kindel arv võtmemärke (dieese või bemolle) ning samade võtmemärkidega paralleelmažoor.
A-mollist kvindiringi mööda liikudes on minooride järjestus järgmine.
- a-moll (la minoor), 0 võtmemärki
- e-moll (mi minoor), 1 diees (fis)
- h-moll (si minoor), 2 dieesi (fis, cis)
- fis-moll (fa-diees minoor), 3 dieesi (fis, cis, gis)
- cis-moll (do-diees minoor), 4 dieesi (fis, cis, gis, dis)
- gis-moll (sol-diees minoor), 5 dieesi (fis, cis, gis, dis, ais)
- dis-moll (re-diees minoor), 6 dieesi (fis, cis, gis, dis, ais, eis)
[redigeeri] Bemollidega helistikud minooris
A-mollist kvindiringi mööda bemollide suunas liikudes on minooride järjestus järgmine.
- a-moll (la minoor), 0 võtmemärki
- d-moll (re minoor), 1 bemoll (b)
- g-moll (sol minoor), 2 bemolli (b, es)
- c-moll (do minoor), 3 bemolli (b, es, as)
- f-moll (fa minoor), 4 bemolli (b, es, as, des)
- b-moll (si-bemoll minoor), 5 bemolli (b, es, as, des, ges)
- es-moll (mi-bemoll minoor), 6 bemolli (b, es, as, des, ges, ces)
Iga minoori III aste on tema (samade võtmemärkidega) paralleelmažoori toonika (I aste).
Tonaalses muusikas on üldiselt tavaks, et heliteos algab ja lõpeb samas helistikus ehk, nagu öeldakse, on selles helistikus. Ehkki helistikud erinevad omavahel teoreetiliselt vaid helikõrguste poolest, peetakse siiski helistike omadusi erinevateks. Ühelt poolt tuleneb see interpretatsiooni iseärasustest muusikainstrumentidel: igal instrumendil on erinevates helistikes mängimine alati tehniliste võtete poolest erinev ning vastavalt sellele on erinev ka muusikaline tunnetus. Teiselt poolt võib see tuleneda ka tempereeritud häälestuse iseärasustest: kooskõlad erinevates helistikes võivadki objektiivselt olla erineva kvaliteediga. Kolmandaks, absoluutne kuulmine võib latentselt olla olemas igal inimesel ning helikõrguste erinevus võib mõjuda psühholoogiliselt. Ning lõpuks mõjub suhtelisena ka see, missuguses helistikus oli mitmeosalise heliteose eelmine osa.
Seetõttu on iga muusikateos kirjutatud teatud kindlas helistikus, mis sageli kajastub ka teose nimes (Sümfoonia nr 5, c-moll; Klaverisonaat nr 1, C-duur jne). On välja kujunenud, et heliteose helistik valitakse teatud seaduspärade järgi. Kindlaid reegleid selles ei ole, kui mitte arvestada tehnilisi võimalusi instrumentidel ning väheste võtmemärkidega helistike eelistamist naturaalse häälestuse puhul. Nii on C-duuri peetud helgeks, rõõmsaks, puhtaks, "valgeks"; aga ka pisut lamedaks ja igavaks helistikuks. F-duuri on iseloomustatud kui "rohelist", looduslähedast. Selles helistikus on kirjutatud näiteks Beethoveni Pastoraalne sümfoonia (nr 6). Paljud leinamarsid on kirjutatud c-mollis, mida peetakse mehisuse, kurbuse või ka võitluse helistikuks. Selles helistikus on kirjutatud Chopini "Revolutsiooniline etüüd". Dieesidega helistikke tunnetatakse sageli "heledamatena" ning bemollidega helistikke "tumedamatena". Mitmed heliloojad ja muusikateoreetikud on püüdnud helisid ja helistikke seostada värvidega ning loonud vastavalt sellele ka helide ja värvidega kooskõlas olevat muusikat (tuntuim on vene helilooja Aleksandr Skrjabini "Prometheus: tule poeem").
