Hakkliha
Allikas: Vikipeedia
Hakkliha on rohkem või vähem peeneks hakitud ja kõõlustest puhastatud liha.
Sisukord |
[redigeeri] Valmistamine
Tänapäeval ei kasutata hakkimiseks enam nuga ega hakknuga, vaid hakkmasinat.
[redigeeri] Eriomadused
Et hakklihas on lihaskiud väikesteks tükkideks tükeldatud, valmivad hakklihatoidud palju kiiremini kui terveid lihatükke sisaldavad toidud ning hakkliha võib süüa ka toorelt.
[redigeeri] Riknemine
Et hakkliha pind on suurem kui tavalisel lihal ning rakumembraanid on osaliselt purustatud, rikneb toores hakkliha väga kiiresti. Sellepärast on paljudes riikides välja töötatud hakkliha müümise eeskirjad. Näiteks Saksamaal tohib pakendamata hakkliha müüa ainult valmistamise päeval.
Hakklihas suhteliselt kiiresti levivate ning inimesel haigusi tekitada võivate bakterite seas on Escherichia coli (soolekepike), salmonellad ja listeeriad. Et bakterite paljunemist takistada ning sellega ka säilivust parandada, on tehtud katseid hakkliha tööstuslikul tootmisel lisada sinna piimhappebaktereid nagu jogurti ja juustu puhul.
[redigeeri] Toorained ja liigid
Hakkliha valmistatakse sea, looma- (sealhulgas vasika-), lamba-, uluki- ja linnulihast (sealhulgas kanalihast).
Kõige levinumad on Eestis seahakkliha, veisehakkliha ja nende segud (seguhakkliha, kodune hakkliha). Levinud on ka kanahakkliha.
Lambahakkliha kasutatakse eelkõige ida ning idamõjulistes köökides.
Ulukihakkliha ja linnuhakkliha kasutatakse tööstuses enamasti lihatoodete valmistamiseks. Näiteks Saksamaal on neid trihhinella- ja salmonellaohu tõttu keelatud toorel kujul müüa.
[redigeeri] Hakklihatooted
Hakklihatoodete seas on frikadellid ja pelmeenid. Hakklihast valmistatakse ka mitmesuguseid vorste.
[redigeeri] Hakkliharoad
Eestis valmistatakse toorest hakklihast kodudes sageli muuhulgas hakklihakastet, kotlette (hakk-kotlette), ühepajatoitu ja pannkooke hakklihaga. Hakkliharoogade seas on ka hakkbiifsteek ja hakkšnitsel.
Kauplustes müüakse hakk-kotlette ja hakkpraadi.
