Hüdrobioloogia
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
Hüdrobioloogia on teadus eluprotsessidest vees. Suurt osa kaasaegsest hüdrobioloogiast saab käsitleda kui ökoloogia alldistsipliini, kuid hüdrobioloogia uurimisvaldkonda kuulub taksonoomia, majandusbioloogia, tööstusbioloogia, morfoloogia ja füsioloogia jne. Hüdrobioloogia üks tähtsamaid eripärasid on see, et selles teadusharus on kõik seotud veeorganismidega. Suur osa hüdrobioloogiast on lähedalt seotud limnoloogiaga ning seda saab jagada vooluveekogude ökoloogiaks ja seisuveekogude ökoloogiaks.
Tänapäeva üks tähtsamaid hüdrobioloogia osi on veekogude eutrofeerumise uurimine. Erilist tähelepanu on osutatud biootiliste tegurite mõju planktonikogumile, mis põhjustab vee "õitsemist", samuti veekogude fosforiga rikastumine protsessid ja järve vee ringlus (turnover). Teine tähtis uurimisala on mäejärvede hapestumine. Pikaajalised uuringud teostatakse selleks, et uurida jõgede, järvede ja reservuaaride happevihmadega ja väetusjääkidega kokkupuutumisel tekkinud vees olevate ioonide ümberpaigutumist. Praegusel ajal uuritakse põhjalikult ka lihtsaid ökoloogilisi keskkonnafunktsioone reservuaarides, mis on tähtsad vee kvaliteedi parandamisel ja ühiskonda veega varustamisel.
Varem tegelesid hüdrobioloogid peamiselt bioloogiliste protsessidega, millega taheti parandada heitvete kahjulikke mõjusid veekeskkonnale, ja parandada vee puhastumist läbi aeglaste liivafiltrite.
[redigeeri] Tähtsamad uurimisvaldkonnad
- hapete mõju järvedele ja reservuaaride ökosüsteemile
- raskesti ligipääsetavate mägijärvede paleolimnoloogia
- molekulaarne ökoloogia, vesikirbuliste (Cladocera) fülogeograafia ja taksonoomia
- veereservuaaride biomanipulatsioon
- peamiste toitainete (fosfori, lämmastiku) tsükkel
[redigeeri] Vaata ka
- Rakendushüdrobioloogia
- Hüdrobioloogide loend
