Gustav Klimt

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Gustav Klimt (14. juuli 1862 – 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik, sümbolist. Tänapäeval on Klimt üks armastatumaid ning hinnatumaid kunstnikke maailmas. Ta on silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid. Tema tööde seas on nii maale, muraleid (seinamaalingud), skitse kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid ning esemeid.

Klimti meelisteemaks oli naisekeha ning tema töid tuntakse kui erootilisi – see lööb enim välja aga tema pliiatsijoonistustes ning skitsides, mis said laialdasemalt tuntuks alles pärast kunstniku surma. Need naissoost subjektid, olgu siis korrektsed portreed või vabalt joonistatud aktid, kiirgavad muutumatult tundlikku fin de siècle (sajandilõpu) elegantsi.

[redigeeri] Elulugu

Gustav Klimt sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis gravüüri, isa Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. Ema oli Anna Klimt. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses.

1879. aastal astus noor Gustav Klimt aga Viini Kunsti ja Käsitöö Kooli (Kunstgewerbeschule), kus ta õppis kuni aastani 1883, mille tulemusena sai ta arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. 1977. aastal astus samasse kooli ka tema vend Ernst, kes isa jälgedes asus õppima graveerimist. Kaks venda ning nende sõber Franz Matsch asusid koos töötama ning 1880. aastaks olid nad saanud mitmeid märkimisväärseid tellimustöid. Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonete interjööridele muraleid maalides.

1888. aastal sai Klimt Kuldse Teeneteordeni keiser Franz Josef I’lt oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Varastel 1890. aastatel kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ning jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni.

Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Niisamuti tegeles ka selle grupi trükisega Ver Sacrum (Püha Allikas). Wiener Sezession’iga jäi ta kuni aastani 1908.

Adele Bloch-Bauer I portree, mis müüdi 2006. aastal rekordilise 135 miljoni USA dollari eest

1890. aastast alates veetis Klimt oma suvepuhkuse Flöge perekonnaga Attersee kallastel ning maalis seal mitmed oma maastikumaalid. Need tööd erinesid ainukesena Klimti peamiselt huvitanud teemast ning on oma arvult ning kvaliteedilt nii tasemel, et võiksid kunstnikule omaette kuulsust tuua. Vormiliselt olid need maastikud nagu tema figuuritöödki: rafineeritud disaini ning rõhutatud kujundite ja mustritega. Usutakse, et Attersee maastikutöid maalis kunstnik läbi teleskoobi.

1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida Viini Ülikooli Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali, mis valmisid alles sajandivahetuse aegu. Neid kolme maali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ning ’pornograafilise’ ainese poolest. Seepärast ei pandudki neid Ülikooli Suure Saali lage kaunistama. Sellest sai ka kunstniku viimane avalik tellimustöö. Kõik kolm tööd aga hävitati põgenevate SS väeüksuslaste poolt 1945. aasta maikuus.

1902. aastal lõpetas Klimt Beethoveni Friisi Wiener Sezession’i näituse jaoks, mis toimus helilooja mälestuse auks. Vaid näituse jaoks loodud teos maaliti kergete vahenditega otse näitusesaali seinale. Pärast näitust säilitati küll maaliteos, kuid seda ei eksponeeritud kusagil enne 1986. aastat.

Gustav Klimti ’Kuldset Faasi’ või ’Kuldset Perioodi’ teatakse kui kunstniku suure edu ning positiivse kriitika perioodi. Pajudes tema selle perioodi töödes oli kasutusel lehtkuld. Esimest prominentset kullakasutust on näha Pallas Ateenal ning Judith I’l, kuigi enim tuntud tema selle aja töödest on siiski Adele Bloch-Bauer I portree ning Suudlus.

1911. aastal tõi maal Elu ja Surm talle esimese auhinna maailmanäitusel Roomas. 1915. aastal suri tema ema Anna. Gustav Klimt suri kolm aastat hiljem Viinis. Kunstniku viis südameatakk ning ta maeti Hietzingi surnuaeda. Väga mitmed tööd jäidki lõpetamata.

[redigeeri] Looming

Suudlus
1917-1918
õli lõuendil

Klimti tööd on purustanud hinnarekordeid kui maailma enim hinnatud individuaalsed kunstiteosed. 2003. aasta novembris müüdi Klimti Maamaja Attersee juures 29 128 000 USA dollari eest, mis jäi aga varju hilisematele Klimti töödele tehtavatele pakkumistele. 2006. aastal müüdi Õunapuu I 33 miljoni ning Kasemets 40,3 miljoni dollari eest. Mõlemad teosed olid hiljuti tagastatud Adele Bloch-Baueri järeltulijatele.

Ronald Lauder soetas 2006. aasta juuni algul New Yorgi Neue Galerie’le maali Adele Bloch-Bauer I 135 miljoni USA dollari eest, mis purustas varasema avalikul oksjonil pakutud hinnarekordi, mida oli hoidnud Picasso Poiss piibuga.

Klimti töid on võimalik ära tunda kuldse või ülivärvika dekoori poolest, mis on tihtipeale fallosekujuline, mis omakorda kannab endas rohkem erootlisi poose, mis enim domineerivad tema joonistustes. Seda võib näha nii Judith I kui Suudluses ning eriti maalis Danae. Üks läbivaid ning peamisi motiive ta töödes on domineeriva naise oma, niiöelda femme fatale. Kunstiajaloolased on Klimti töödes ning tema väga isikupärases stiilis leidnud nii egiptuse, vana-kreeka kui bütsantsi kunsti mõjutusi. Klimtile väga imponeerisid Albrecht Düreri gravüürid, hilise keskaja maalikunst ning jaapani ukiyo-e. Tema küpsemaid töid iseloomustab varasemate naturaalsete stiilide kõrvale heitmine ning sümbolismi ning sümbolite kasutamine psühholoogiliste ideede edasi andmiseks ning rõhutamiseks kunsti ’vabadust’ traditsioonilisest kultuurist.

Klimti tööd on tugevat mõju avaldanud Egon Schiele maalidele. Temaga koos lõi Klimt 1917. aastal Kunstisaali (Kunsthalle), et püüda hoida kohalikke kunstnikke maalt lahkumast.