George Bernard Shaw

Allikas: Vikipeedia

Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

George Bernard Shaw

George Bernard Shaw (26. juuli 1856 Dublin – 2. november 1950 Ayot St. Lawrence Londoni lähistel) oli iiri päritolu inglise näitekirjanik, kriitik, lektor, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1925).

[redigeeri] Elukäik

Shaw tuli 1876 Londonisse, liitus 1884 Fabiaanide Ühinguga, pidas kõnesid ja kirjutas poliitilisi traktaate. Tema vaateis segunesid reformistlik sotsialism ja bioloogiline vitalism.

[redigeeri] Looming

Teatri- ja muusikaarvustajana propageeris ta eriti Henrik Ibsenit ("The Quintessence of Ibsenism", 1891) ja Richard Wagnerit ("The Perfect Wagnerite", 1898).

Varased romaanid jäid eduta. Seevastu juba tema esimesed, teravalt kriitilised näidendid ("Leskmeeste majad", "Mrs. Warreni elukutse", 1893, eesti laval 1912 ja 1961) vabastasid inglise teatri vaimsest tardumusest.

Shaw' loomingu põhiala on kodanliku ühiskonna pühadusi pilav, paradokse pilduv, mõtteterav ideedraama. Tavaliselt esitas ta oma vaateid ka näidendi eessõnas. Tema tippteosed on filosoofilised näidendid "Inimene ja üliinimene" (1903, eesti laval 1916, eesti keeles 1924), "Tagasi Metuusala juurde" ja "Püha Johanna". Hilisemais näidendeis on vähem hoogu ja sära.

Shaw' menukaim näidend on "Pygmalion", mille põhjal Frederick Loewe ja Alan Jay Lerner kirjutasid muusikali "Minu veetlev leedi" ("My Fair Lady", 1956, eesti laval 1963, 1990, 1997, 2003); muusikafilm "Minu veetlev leedi" (1964, režissöör George Cukor, peaosades Audrey Hepburn ja Rex Harrison) pälvis 8 Oscarit.

[redigeeri] Teosed

[redigeeri] Näidendid

• "Leskmeeste majad" (1892, eesti laval "Lese majad", 1929 ja 1955)
• "Seelikukütt" (1893, eesti laval 1930)
• "Relvad ja inimene" (1894, eesti laval "Kangelased", 1908, 1918 ja 1924)
• "Candida" (1893, eesti laval 1924 ja 1929)
• "Saatuse soosik" (1895)
• "Kunagi ei või ette teada" (1897, eesti laval 1922)
• "Kuradi õpilane" (1898, eesti laval 1910, 1919, 1923, 1926 ja 1959)
• "Caesar ja Kleopatra" (1899, eesti laval 1922, eesti keeles 1921)
• "Kapten Brassboundi ärkamine" (1899, eesti laval 1921 ja 1926)
• "Mrs. Warreni elukutse" (1902, eesti laval 1912, 1924 ja 1961)
• "Inimene ja üliinimene" (1903, eesti keeles 1924, eesti laval 1916)
• "John Bulli teine saar" (1904)
• "Major Barbara" (1905, eesti keeles 1972)
• "Androkles ja lõvi" (1910, eesti laval 1922 ja 1987)
• "Pygmalion" (1912, eesti laval 1915, 1919, 1944, 1948, 1977 ja 2000, eesti keeles 1972)
• "Südamete murdumise maja" (1917, eesti keeles 1928 ja 1972, eesti laval 1957 ja 1991)
• "Tagasi Metuusala juurde" (1921, eesti keeles 1931, eesti laval 1964)
• "Püha Johanna" (1923, eesti keeles 1936, eesti laval 1926 ja 1982)
• "Õunakäru" (1929, eesti keeles 1972)
• "Liiga tõsi, et olla hea" (1932)
• "Naismiljonär" (1936, eesti laval 1966)

[redigeeri] Jutustused

• "Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul" (1932, eesti keeles 1970)

[redigeeri] Traktaadid

• The intelligent woman's guide to socialism and capitalism (1928)
• Everybody’s political what’s what (1944)

[redigeeri] Romaanid

• "Ebaküpsus" ("Immaturity", kirjutatud 1879, trükitud 1930)
• "Ebamõistlik abielu" ("The Irrational Knot", kirjutatud 1885-87, trükitud 1905, eesti keeles "Mõistmata abielu", 1912)
• "Cashel Byroni elukutse" ("Cashel Byron's Profession", 1886)
• "Kunstnike armastus" ("Love among the Artists", kirjutatud 1887-88, trükitud 1900)
• "Asotsiaalne sotsialist" ("An Unsocial Socialist", 1887)

Eesti keeles on eraldi raamatutena ilmunud:

• "Mõistmata abielu" (romaan, 1912)
• "Inimene ja üliinimene" (näidend, 1924)
• "George Bernard Shaw: ühe eduapostli mõisted mõtiskelud" (valimik Shaw' mõtteavaldusi, 1927)
• "Südamemurdumise maja" (näidend, 1928)
• "Tagasi Metuusala juurde" (näidend, 1931)
• "Püha Johanna" (näidend, 1936)
• "Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul" (jutustus, 1970)
• "Näidendid" (valimik, 1972; sisaldab 7 näidendit: "Caesar ja Kleopatra", "Major Barbara", "Doktori dilemma", "Pygmalion", "Südamete murdumise maja", "Augustus annab oma panuse" ja "Õunakäru")

[redigeeri] Kirjandus

• Ott Ojamaa, "George Bernard Shaw" – raamatus: "XIX–XX sajandi väliskirjanikke" VII, Tartu 1969, lk. 102-122
• Ivan Maiski, "Bernard Shaw ja teised" (1979)
• H. Pearson, "Bernard Shaw' elu ja isiksus" – Kultuur ja Elu 1980, nr. 1–12

Artikli George Bernard Shaw kohta leidub tsitaate vikitsitaatides.

Nobeli kirjandusauhinna laureaat

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral; Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup; Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon; Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson; Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing