Genoom

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal.

G-i iseloomustatakse kromosoomide arvu ja tüüpide, DNA-koguse, DNA nukleotiidjärjestuse tüüpide, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise ja muu sellisega seonduva järgi. Inimese g-i moodustavad 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. Genoomi mõistet kasutatakse ka rakuorganellide geneetilise struktuuri tähistamiseks, näiteks mitokondrigenoom.

Sisukord 1 Genoommutatsioonid 1.1 Genoommutatsioonide tekkepõhjused 2 Genoomi evolutsioon 3 Välislingid 4 Vaata ka

[redigeeri] Genoommutatsioonid

Genoommutatsioonid tähendavad indiviidi normaalse liigomase kromosoomistiku arvuline muutus, kas kogu kromosoomikomplekti kordne muutus

1. euploidsus
2. polüploidsus

või üksikute kromosoomide arvu muutus

1. aneuploidsus

Genoommutatsioonid on omased lihtsamatele organismidele, peamiselt taimed ja seened. Loomadel esineb g-mutatsioone harvem ja nende olemus on piiratud. Mõned autosoomid võivad esineda 3-kordsuses. Sugukromosoomide arvu muutusega võib esineda naistel (X, XXX, XXXX jne), meestel (XXY, XYY, XXXY)

[redigeeri] Genoommutatsioonide tekkepõhjused

• Endomitoos
• Viljastumisel osaleb diploidne gameet
• Ristuvad erineva kromosoomi arvuga vanemad
• Häired meioosis

Levinud on ka inimeste poolt tahtlikult muudetud taimede kromosoomide üldarvu muutus, nn polüploidid. See põhjustab teatud taimedel saagikuse suurenemist.

[redigeeri] Genoomi evolutsioon

..

[redigeeri] Välislingid

• Looma genoomi mõõtmete andmebaas
• Taime genoomi mõõtmete andmebaas

[redigeeri] Vaata ka

• Downi sündroom
• molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend
• mutatsioon

See artikkel on pooleli.