Erik Pommerist

Allikas: Vikipeedia

Erik Pommerist (Erik av Pommern või Erik af Pommern; norra Eirik III; rootsi Erik XIII; taani Erik VII; umbes 1382 – 16. juuni 1459) oli Kalmari uniooni ja Rootsi kuningas 1396–1439, Norra kuningas 1389–1442 ning Taani kuningas 1412–1439. Erik oli Taani kuninganna ja Kalmari uniooni looja Margarethe I õetütre poeg. Tema isa oli Pommeri hertsog Vratislav.

Erik oli suguluses nii Norra, Taani kui ka Rootsi valitsejadünastiatega, mistõttu sobis ta legaalselt ideaalselt nende kolme riigi ühismonarhiks. Kuni 1412. aastani valitses Kalmari uniooni tegelikult aga tema vanatädi Margarethe, Erik oli reaalselt kuningatiitliga kroonprints. Tema iseseisev valitsemine oli suhteliselt edutu, ta mässis Põhjamaad sõtta Holsteini hertsogitega, et saada endale Jüütimaa lõunaosa. Saksa-Rooma riik küll tunnustas teda kogu Jüütimaa valitsejana, ent Holsteini hertsogid mitte. Reaalselt see sõda talle edu ei toonud ning kurnas vaid riigi majandust. Tema saamatu välispoliitika jätkus ka peale seda sõda ning lisaks sellele ei suutnud Erik maha suruda ka Rootsis üha laiemalt levivaid sisepingeid. 1434 algas seal Engelbrekt Engelbrektssoni mäss, misjärel ta 1439 nii Taani kui ka Rootsi troonilt kukutati. Erik tõmbus tagasi Gotlandile, kus ta kuni 1448. aastani tegelikult valitses. 1442 eemaldati ta ametlikult ka Norra troonilt, kuid tema järglane Kalmari troonil, Christoffer von Wittelsbach, ei suutnud temaga Gotlandi tagastamise osas kokkuleppele jõuda. Ainult Norra troonile ennistamisest Erik keeldus, soovides tõusta taas kõigi Kalmari uniooni riikide valitsejaks. 1448, kui Christoffer suri, suutis tema järglane, Oldenburgi Christian, saavutada Erikuga kokkuleppe, millega too andis Christianile ka Gotlandi ning lahkus Pommerisse. 1449–1459 valitses ta seal Stolpi hertsogkonda.

Eelnev: Margarethe I	Taani kuningas 1412–1439	Järgnev: Christoffer Baierist
	Norra kuningas 1389–1442
	Rootsi kuningas 1396–1439	Karl VIII, regent (Karl Knutsson Bonde)