E (muusika)
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.E (tähtnimetus) ehk mi (silpnimetus) on noodinimed.
| Noodid | ||||||
| Do (C) | Re (D) | Mi (E) | Fa (F) | Sol (G) | La (A) | Si (H) |
[redigeeri] Oktaavide tähistus
| Tähistus MIDI pillidel | Helmholtzi tähistus | Oktaav | Sagedus (Hz) |
|---|---|---|---|
| E-1 | Eˌˌˌ | Subsubkontra | 10.301 |
| E0 | Eˌˌ | Subkontra | 20.602 |
| E1 | Eˌ | Kontra | 41.204 |
| E2 | E | Suur | 82.407 |
| E3 | e | Väike | 164.814 |
| E4 | e′ | 1. oktaav | 329.628 |
| E5 | e″ | 2. oktaav | 659.255 |
| E6 | e′″ | 3. oktaav | 1318.51 |
| E7 | e″″ | 4. oktaav | 2637.021 |
| E8 | e′″″ | 5. oktaav | 5274.041 |
| E9 | e″″″ | 6. oktaav | 10548.082 |
[redigeeri] Erinevates noodivõtmetes
[redigeeri] Vaata ka
Noodinimed
| Heli põhinimetused: | C (do) • D (re) • E (mi) • F (fa) • G (sol) • A (la) • H (si) |
 pooltooni võrra kõrgendatud: |
Cis (do#) • Dis (re#) • Eis (mi#) • Fis (fa#) • Gis (sol#) • Ais (la#) • His (si#) |
 tervetooni võrra kõrgendatud: |
Cisis (do x) • Disis (re x) • Eisis (mi x) • Fisis (fa x) • Gisis (sol x) • Aisis (la x) • Hisis (si x) |
 pooltooni võrra madaldatud: |
Ces (do b) • Des (re b) • Es (mi b) • Fes (fa b) • Ges (sol b) • As (la b) • B (si b) |
| tervetooni võrra madaldatud: |
Ceses (do bb) • Deses (re bb) • Eses (mi bb) • Feses (fa bb) • Geses (sol bb) • Ases (la bb) • Heses (si bb) |
| Heliklass | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ühte heliklassi kuuluvad helid on enharmoonilised helid. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
