Dopamiin
Allikas: Vikipeedia
| Dopamiin | |
|---|---|
  |
|
| Keemiline nimetus | 4-(2-aminoetüül)benseen-1,2-diool |
| Teised nimetused | 2-(3,4-dihüdroksüfenüül)etüülamiin; 3,4-dihüdroksüfenetüülamiin; 3-hüdroksütüramiin; DA; Intropin Revivan; Oksütüramiin |
| Molekulvalem | C8H11NO2 |
| Molaarmass | 153.178 g/mol |
| Olek | valge pulber eripärase lõhnaga |
| CAS number | [51-61-6] |
| Omadused | |
| Tihedus ja faas | ? g/cm³, ? |
| Lahustuvus vees | 60.0 g/100 ml (? °C), tahkis |
| Sulamistemperatuur | 128 °C (401 K) |
| Keemistemperatuur | ? °C (? K) |
Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin) on inimkeha poolt loomulikul teel toodetud fenetüülamiin ning on oluline virgatsaine ja neurohormoon. Dopamiini süntees saab alguse aminohappest nimega türosiin, mida saadakse toiduga (näiteks juustuga) ja sünteesitakse ka organismis. Türosiin muudetakse ensüümi türosiini 3-monooksügenaas katalüüsimisel dihüdroksüfenüülalaniiniks (DOPA), see omakorda muudetakse dopamiiniks.
Dopamiin ise on noradrenaliini (NA) ehk norepinefriini ja seeläbi ka adrenaliini (ehk epinefriini) prekursor.
Dopamiin aktiveerib viite tüüpi dopamiinergilisi retseptoreid, mida tähistatakse D1—D5.
Dopamiinil on organismis erinevaid funktsioone, neist tuntumad on seotud motoorikaga (dopamiinergiliste neuronite hävimine mustaines (substantia nigra) on parkinsonismi puhul esinevate motoorikahäirete põhjuseks) ning motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (seksuaal- ja toitumiskäitumine, aga ka erinevad sõltuvusprobleemid).
Dopamiini üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia positiivsete sümptomitega. Selliste seisundite ravis kasutatakse muuhulgas ravimeid, mis blokeerivad D2-tüüpi dopamiiniretseptoreid. Teatud tüüpi depressioon võib olla seotud dopamiini vähesusega. Selle leevendamiseks kasutatakse antidepressante, mis kuuluvad dopamiini tagasihaarde inhibiitorite hulka. Ka amfetamiini-laadseid aineid on kasutatud nende sarnase toimemehhanismi kaudu toimuva antidepressiivse toime tõttu depressiooni raviks.
Kokaiini ja amfetamiini toime on seotud dopamiinergiliste juhteteedega.
Dopamiin avastati 1952. aastal. 2000. aastal anti Nobeli meditsiinipreemia teadlasele, kes tõestas, et DA pole ainult NA prekursor vaid ka iseseisev virgatsaine.
