Crater Lake

Allikas: Vikipeedia

Järvel on väga selge ja sinine vesi.

Wizardi saar on šlakikoonus.

Crater Lake'i ümbruse kõrgusmudel koos vetevõrguga.

Järvepõhja reljeef.

Crater Lake'i kaldeera kõrgusmudel.

Crater Lake ('Kraatrijärv') on järv Ameerika Ühendriikide Oregoni osariigis. Järv on moodustunud Mazama vulkaani kaldeerasse.

Järv paikneb Oregoni lõunaosas Kaskaadides, kus on palju teisigi vulkaane.

Järve pindala on 52,9 km², maht 19 km³. Suurim sügavus on 594 m, keskmine sügavus 350 m. Tegemist on USA sügavaima järvega, maailmas on ta sügavuselt seitsmes.

Järvel puudub valgla (kui mitte arvestada kaldavalglat).

Järve kaldad on väga järsud, ulatudes järvepinnast 600 meetri kõrgusele. Ka järve põhi, mida on korduvalt batümeetriliselt uuritud, on väga liigestunud.

Järve vesi on mage (soolsus 0‰).

Aastal 1902 moodustati Crater Lake'i ümber Crater Lake'i rahvuspark.

[redigeeri] Nimest

Esimesed valged inimesed nägid järve aastal 1853 ning rääkisid teistele, et olid leidnud kõige sinisema veega järve, mida nad kunagi on näinud. Nad nimetasid seda Deep Blue Lake ('Sügav Sinine järv'). Siiski ei äratanud see leid laiemat tähelepanu.

Uuesti "avastati" järv aastal 1862 ning nimeks anti Lake Majesty ('Majesteetlik järv'). Laiema tuntuse sai järv aastal 1869, kui sellest kirjutati kohalikus ajalehes, nimetades teda Crater Lake, ehkki korrektne nimi oleks Caldera Lake ('kaldeerajärv').

[redigeeri] Geoloogia ja järve teke

Crater Lake on tekkinud Mazama vulkaanikoonuse kokkukukkumisel tekkinud kaldeerasse. See sündmus leidis aset ligikaudu 7700 aastat tagasi ehk varases Holotseenis. Kraatri kokkukukkumisele eelnes suure koguse vulkaanilise materjali õhkupaiskumine. See tühjendas magmakambri, mis seejärel sisse varises. Plahvatuse ja vulkaanikoonuse kokkukukkumisel atmosfääri paisatud materjali kogus on mõnedel andmetel kuni 70 km³. Sellel oli järgneva aasta või paari jooksul kindlasti tugev mõju globaalsele kliimale. Tegemist on ilmselt kõige põhjalikumalt uuritud kaldeeraga.

Kaskaadide mäeahelikku võib pidada Vaikse Ookeani tulerõnga osaks. Mõnda Kaskaadide vulkaani, nagu näiteks Rainier ja St. Helens peetakse aktiivseiks, sest nad tegutsesid veel ajaloolisel ajalgi. Mazama vulkaan on tekkinud Juan de Fuca laama subduktsiooni tagajärjel. Vulkaan hakkas kasvama umbes pool miljonit aastat tagasi. Tegemist oli ebaregulaarse kujuga mäega, mis oli Kaskaadide üks kõrgemaid tippe.

Kui eeldada, et sademetehulk pole aja jooksul oluliselt muutunud, pidi järve moodustumiseks kuluma umbes 300 aastat.

Järves asuv Wizardi saar ja veealune Merriami koonus on tekkelt kindlasti vulkaanilised vormid, mis ei saanud moodustuda kaldeera tekke käigus. Sellest võib järeldada, et vulkaan ei rahunenud kohe pärast kaldeera teket.

Pinnakattes vahelduvad jääaegse moreeni ehk liustikusette kihid vulkaanilise materjaliga. Sellest võib teha vähemalt kaks järeldust. Esiteks pidi Mazama vulkaani tipp olema kõrgemal lumepiirist, sest liustik saab moodustuda vaid lume pideva akumulatsiooni tingimustes. Teiseks pidi vulkaan vähemalt pleistotseenis olema vägagi aktiivne. Mazama vulkaani kõrguseks hinnatakse tänapäeval 3660 meetrit. Viimane 60 meetrit selle numbri juures ei oma ilmselt sisulist tähtsust, sest nii täpselt määratud kõrgus pole usutav.

Aastail 1988 ja 1989 uuriti järve põhja väikese allveelaeva ehk batüskaafi abil ning avastati mitmeid kuumaveeallikaid, mille ümbruses elavad suured bakterite kolooniad.

Ehkki Mazama on olnud mitteaktiivne vähemalt 5000 aastat, ei tähenda see seda, et tegemist oleks kindlasti kustunud vulkaaniga. 5000 aastat on poole miljoni aastase vulkaani ajalooga võrrelduna sellise järelduse tegemiseks liiga lühike ajavahemik. Seega on tõenäoline, et vulkaaniline aktiivsus tulevikus Crater Lake'i ümbruses taastub.

[redigeeri] Geograafia

Järve ümbruse topograafiast tingitult ei voola ühtegi jõge ei järve ega ka sellest välja. Järve veetase püsib stabiilsena, sest aurumine ja sademed on tasakaalus. Talviti Crater Lake tavaliselt ei jäätu. See on tingitud järve suurest mahust ja sellest tulenevalt suurest salvestatud soojusenergiahulgast. Kaskaadide mäeahelikku ja eriti Crater Lake'i ala iseloomustab suur sademete hulk, eriti talvel - keskmiselt langeb talve jooksul maha 13,54 meetrit lund. Veel aprilliski on neljameetrine lumekiht tavaline nähtus. Lumerohkuse põhjus on see, et Vaikselt ookeanilt pärit niiskus kondenseerub ning langeb sademetena, tõustes ülespoole mööda Kaskaadide ahelikku.

Crater Lake on tuntud väga selge ning sinaka vee poolest. Vee sügavsinine värvus on põhjustatud sellest, et vesi on väga puhas ning sügav. Teatavasti hajub lühemalaineline ehk sinine valgus vees rohkem, pikemalaineline ehk punane valgus aga neeldub vees paremini. Vee suure läbipaistvuse tõttu jõuab meie silma enam sinist hajunud valgust ning seetõttu paistab Crater Lake'i vesi teiste veekogude veest märksa sinisem. Vee puhtus on tingitud sellest, et järv saab oma vee peaaegu täielikult lumest, sest sissevoolu järve ei ole. Vee läbipaistvus on tavaliselt umbes 30 meetrit, kuid 25. juunil 1997 mõõdeti järve läbipaistvuseks 43,3 meetrit, mis peaks olema maailmarekord.