Aru mõis (Nõo)

Allikas: Vikipeedia

Aru mõis oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Tartu maakonna Konguta valla Annikoru küla territoorjumil olevale Erumäele.

Esmakordselt mainitakse Aru mõisa (Arrohof) 1582. aastal Poola ürikutes. Peale piirkonna Rootsi kuninga võimu alla minemist 1625. aastal läänistati mõis 1632. aastal Tartu õuekohtu esimehele Lars Eriksson Sparrele, hiljem Lars Claesson Flemingule.

Peale Põhjasõda said mõisaomanikeks Osterwaldid. 19. sajandi keskel omandas mõisa von zur Mühlenite aadliperekond kelle käest eestlane Jaan Prüüs selle 1913. aastal ostis. Mõisasüda jäi Prüüside kätte ka peale 1919. aasta maade riigistamist. 1992. aastast kuulub mõis Prüüside järglasele Mall Kirsipuule.

Aru mõis oli üks umbes seitsmest protsendist rüütlimõisatest, mis siirdusid eestlaste kätte.

Aru mõisa härrastemaja oli ühkekorruseline välimuselt lihtne lameda katusega hoone, mis püstitati kusagil 1840te aastatel. Mõisahoones oli 16 tuba. Suurem osa mõisa sisustavast mööblist oli pärit Peterburist. Hoonet ilmestas otsas asunud lai klassitsistlik aken-uks mille ette püstitati hiljem historitsistlik veranda. Mõisakompleksi kuulusid veel valitsejamaja, ait, meierei, veidi eemal asuv koorejaam, veski ja laut. Mõisale kuulus mitu karjamõisat ja moonakate maja.

18. sajandi lõpul rajati mõisa barokk stiilis park, kuhu istutati 42 erinevat taimeliiki. Pargitiigi kaldal oli kiviktaimla.

Teise maailmasõja aastail hoiti Aru mõisahoone keldrites Etnograafiamuuseumi kogusid.

Nõukogude perioodil kasutati mõisa peahoonet kolhoosikontorina. Hoone otsas paiknenud historitsistlik veranda lammutati ja aken müüriti kinni. Samuti tehti hoonele juurdeehitus. Remondi käigus lõhuti kõik ajaloolised kaminad ja ahjud.

Mõisakompleksist on veel säilinud ait, valitsejamaja ja meierei neist esinduslikum on suur tellisait. Aida keskosas on kolme kaaravaga kaaristu ning välimust kaunistavad ristikujulised õhutusavad otsaviiludel. Hoone restaureeriti osaliselt 2000ndal aastal.