Viljandi ordulinnus

Allikas: Vikipeedia

Varemetes sisehoov

Värav

Linnuse põhiplaan

Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud armastatud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse mitmeid kontserte, on peetud spordiüritusi jne.

[redigeeri] Linnuse ülesehitus

Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13.–14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks.

Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandal eeslinnusel. Üks neist avanes lääne poole ning oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus Lossi tänava joonel. (Praegu lõpeb samal kohal Varese sild).

Linnusemüüridest on tänini jälgitavad II eeslinnuse põhjasein, I eeslinnuse värav, ning konvendihoone välisperimeeter. Äratuntavad on I eeslinnuse põhja- ja idaküljel asunud hooned ning linnuse lõunaküljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker.

[redigeeri] Ajalugu

Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. a alguseks oli püstitatud kirik. 1223. a jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud saksalsed ning kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes muuhulgas abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel.

Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. aastal, tööde käigu kohta andmed puuduvad. Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli: oletatud on nii tornlinnust kui ka paleed. 13.–14. sajandi vahetusel algas konvendihoone rajamine, see valmis arvatasti sajandi keskpaigaks ning 15. sajandil kõrgendati seda ühe korruse võrra. 15. saj II poolest pärineb ka I eeslinnusel paiknev kõrvalhoone - nn ametnikemaja. 14.–15. saj ehitati tõenäoliselt välja ka eeslinnused, kuid täpsemad andmed selle kohta puuduvad.

Linnust piirasid 1481. aastal Vene väed, kuid vallutada seda ei suudetud. Liivi sõja ajal 1560. aastal toimunud piiramine oli edukas, osaliselt ka palgasõdurite reetlikkuse tõttu. 1582. a Jam-Zapolski rahulepingu tulemusel läks linnus poolakatele, kes tegid mitmeid parandustöid ning viisid 1599. a läbi revisjoni, mille tekst on säilinud [1].

1600. a vallutasid linnuse rootslased, järgnevalt käis linnus Poola-Rootsi sõdades korduvalt käest kätte ning 1611. aastaks oli enam-vähem täielikult purustatud. On oletatud, et rootslased rajasid linnusesse laskemoonalao, kuid kindlad allikad selle kohta puuduvad. Kaitseotstarbel linnust seejärel ei taastatud. 18. saj lõpul või 19. saj algul ehitati III eeslinnusele Viljandi mõisa ait-kuivati, mis on tänini säilinud.

[redigeeri] Uurimislugu

Viljandi ordulinnuse uurimisloo alguseks võib lugeda Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatavat käsikirjalist leksikoni, mille autoriks on Ph. Körber. Esimesed uuringud Viljandi ordulinnusel toimusid 1878.–1879. aastal Theodor Schiemann'i juhtimisel. Nende korraldamiseks loodi spetsiaalne ühing - Ausgrabungscomité, millest 1881. a kasvas välja Viljandi Kirjanduslik Selts. Nimetatud kaevamiste käigus puhastati rusudest ning kaevati välja kogu pealinnus ning osa seda ümbritsevast I eeslinnusest. 1939. a uuriti Armin Tuulse juhatusel nn Villu keldrit linnuse lõunaosas. 1971. ja 1972. a toimusid väiksemad arhitektuuriloolised uuringud Kaur Alttoa ja Udo Tiirmaa juhatamisel. Arheoloogilised väljakaevamised algasid taas 1998. a (1998–-1999 Andres Tvauri, 2000–2004 Arvi Haak).

II ja III eeslinnust on seni uuritud vaid georadari (1996 Heiki Valk) ning prooviaukudega.

2006. aasta suvel avastas arheoloog Arvi Haak Viljandi ordulinnuses üle 500 aasta vana keldriruumi, mille otstarve on teadmata. Eeldatavalt on ruum rajatud hiliskeskajal, viimane kasutusjärk on 1560.–1570. aastani.