Henriku Liivimaa kroonika

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib preester Henriku misjonikroonikast, teiste sama pealkirjaga teoste kohta vaata: Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika ehk Heinrici chronicon Livoniae on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 1224–1227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile.

Kroonika tegevus algab 12. sajandi lõpust, mil Liivimaale tuli esimene piiskop Meinhard ning lõppeb 1227. aastaga, mil saarlased sakslastele alistusid. Teose põhiosa käsitleb eestlastevastast võitlust, ent palju ruumi on pühendatud ka Läti alal elanud hõimude alistamise kirjeldamisele. Seega on kroonika peamiseks allikaks tolleaegse Eesti ja Läti ajaloo kohta. Ehkki Henriku vaated on igati piiskop Alberti meelsed, tunnustab ta ka eestlaste meelekindlust ja visadust oma maa kaitsmisel. Tema kirjeldused tunduvad enamjaolt olevat küllaltki tõelähedased, ehkki hinnangud on enamasti üheselt piiskopimeelsed. Et Henriku kroonika on ainus üksikasjalik kaasaegne teos eestlaste ja nende lõunanaabrite alistamisest, siis on sõltub tänane arusaam enamjaolt just selles kirjutatust. Seetõttu võib arvata, et kroonika annab üpris moonutatud pildi eriti piiskopi rivaalide, ordu ja taanlaste tegevusest, püüdes nende rolli Liivimaal vähendada.

Henriku kroonika originaalteksti pole säilinud, vanimaks ärakirjaks on 14. sajandi algusest pärinev Codex Zamoscianus Warsawiensis, mida peetakse ka kõige originaalsemaks ümberkirjutuseks. Esimest korda ilmus Henriku kroonika trükis juba 18. sajandil, samal ajal ilmus ka selle saksakeelne tõlge. Eesti keeles ilmus Henriku kroonika osi Jakob Hurda teoses "Pildid isamaa sündinud asjust", mis ilmus 1871. aastal "Postimehe" lisalehes ning 1879 ka eraldi raamatuna. Esimene täielik tõlge ilmus aastatel 1881–1884 Jaan Jungi poolt teostatuna. Esimene teaduslik väljaanne ilmus aga alles 1962. aastal Rootsis, seni teaduslikus mõttes parimaks tõlkeks peetakse 1982. aastal ilmunud Richard Kleisi tõlgitud ja Enn Tarveli toimetatud versiooni, kus paralleelselt eestikeelse tekstiga on olemas ka ladinakeelne. Sellest on ilmunud kaks uustrükki (1993. ja 2005. aastal), kus ladinakeelne tekst puudub.

[redigeeri] Kroonika eestikeelsed väljaanded

Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat. Alusteksti järele välja andnud Jaan Jung. Teos on 4 vihikus. Tartu: H. Laakmanni trükikoda, 1881–1884.
Henriku Liivimaa kroonika. Ladina keelest tõlkinud ja eessõna: Julius Mägiste. Stockholm: Vaba Eesti, 1962.
Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõliknud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.
Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud R. Kleis, teaduslikult toimetanud Enn Tarvel. Tallinn: Olion, 1993. ISBN 5450013191
Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud R. Kleis, teaduslikult toimetanud, kommenteerinud ja eessõna Enn Tarvelilt. Tallinn: Tänapäev, 2005. ISBN 9985623177 (köites)