Vaenukägu
Allikas: Vikipeedia
| Vaenukägu | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Loomad | Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad | Chordata |
| Klass: | Linnud | Aves |
| Selts: | Siniraalised | Coraciiformes |
| Sugukond: | Vaenukägulased | Upupidae |
| Perekond: | Vaenukägu | Upupa |
| Liik: | Vaenukägu | |
| Upupa epops | ||
Vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on vaenukägulaste sugukonda kuuluv lind.
Rahvakeeles on lindu nimetatud ka vainukäoks.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Pea ja rind on ookerkollast või oranži vävi, tiivasuled musta-valgetriibulised. Peas on sulgedest hari, mis erutudes püsti tõuseb. Kehapikkus on 25–29 cm, tiiva siruulatus on 42–48 cm. Kaal 55–80 g.
[redigeeri] Levik
Vaenukägu on levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Ta on rändlind, kes tavitub Lõuna-Aafrikas. Eestis on levila põhjapiir, siin on ta kitsa levikuga haruldane haudelind.
[redigeeri] Pesitsemine ja elupaigad
Pesa teeb puuõõnde, maapinna- või müüriõõnsusesse. Kurnas on 7–8 muna, mida emalind haub 15–16 päeva. Elupaigana eelistab parke, aedu ja kultuurmaastikke.
[redigeeri] Toitumine
Vaenukägu toitub peamiselt putukatest, eriti mardikatest.
[redigeeri] Sümboolika
Vaenukägu on Iisraeli rahvuslind.
