Tundra
Allikas: Vikipeedia
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhamstaimed, rohetaimed, kidurad puud ja pääsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsioonperiood ja igikelts.
Tundra nimetus tuleb kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala.
Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas (mandrite rannikul ja mõnedel saartel), Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel.
Tundrat võib jagada kolmaks:
1. arktiline tundra – põhjapoolkeral vööndina Põhja-Jäämeri rannikul, Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni, Gröönimaa edelarannikul, Islandis, Euraasias Skandinaavia poolsaarelt Kamtšatka poolsaareni, Novaja Zemlja lõuna saarel jt;
2. antarktiline tundra - lõunapoolkeral Antarktika poolsaarel ja saartel (sh Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared, Kerguelen jt);
3. mägitundra e. alpiinne tundra – kõrgel mägedes (kõrgus üle merepinnast sõltub laiuskraadist, tavaliselt tuulealustes nõlvades, kus on õhutemperatuurid madalad ja sajab vähe);
 Arktiline tundra Gröönimaal |
 Bolshezemelskaja tundra Vorkuta ümbrustes |
 Antarktiline tundra Kergueleni saarel |
 Alpiinne tundra |
Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum.
Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks.
Tundrale on iseloomulik: äärmiselt külm kliima;sademeid vähe: tavaliselt alla 250 mm/a; lühike taimekasvuperiood; vähe erinevaid taime- ja loomaliike; suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte rännete tõttu.
