Sukeldumine
Allikas: Vikipeedia
Sukeldumine on harrastus ja/või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas balloonidest või pinnavoolikuga õhku või spetsiaalset hingamissegu.
Õhuga on hobisukeldujal lubatud sukelduda kuni 40 meetri sügavusele. Üle 40m sügavusele sukeldumine nõuab tehnikasukeldumise erikoolitust. Õhuga sukeldumisel sügavamale kui 30m võib tekkida lämmastiknarkoos ja üle 60m sügavusel ka hapnikumürgitus.
[redigeeri] Varustus
[redigeeri] Riietus
Kasutusel on nii märg ülikond ehk kalipso kui ka kuiv ülikond alusriietusega. Ülikonna esmane ülesanne on hoida sukelduja keha soojas. Ülikonnale lisaks kuuluvad riietuse juurde
- kindad
- saapad
- lestad
- kapuuts
[redigeeri] Märg ülikond
Märg ülikond on enim levinud riietusese sukeldumisel. Märga ülikonda kasutatakse praktiliselt kõikjal, isegi Eestis on tehtud jääsukeldumisi märja ülikonnaga.
Märg ülikond nagu selle nimest võib väljalugeda on kasutamisel märg ehk vesi puutub kokku inimese nahaga. Selle riietuseseme konstruktsioon hoiab vee kehast eemal ning "krae vahelt" sisse pääsenud vee ülikonnas. See vähene sisse tulnud vesi soojeneb sukelduja keha abil vanniveetemperatuurini. Ülikond toimib soojusisolaatorina vähendades temperatuuri ülekandumist inimeselt väliskeskkonda.
Märg ülikonda saab jagada ja kategoriseerida erinevate parameetrite järgi
- paksus 5mm, 7mm jne.
- mehe või naise lõige
- pikk või lühike (poole kätte või säärde)
- kapuutsiga või ilma
[redigeeri] Saapad
Sukelduja ülikonna juurde kuuluvad ka saapad. Kuival ülikonnal on need üks osa ülikonnast olles liimitud säärte külge. Märja ülikonna jaoks on olemas pehme ja kõva tallaga saapad. Saabastel on kaks ülesannet. Esiteks hoida jalad soojana ning teiseks hoida lestad jalas. Lesti on palju parem kinnitada saapa külge kui otse jalalabale.
Egiptuses ja mujal soojas kohas sukeldumisel antakse sellised pehmed kummist lestad, mis käivad palja jala otsa ning saapaid ei lähe vaja. Nende lestade miinuseks on, et tõukejõud on väike. Edasi saamiseks tuleb rohkem vaeva näha.
[redigeeri] Kuiv ülikond
Kuiva ülikonna üheks suurimaks eeliseks on soojapidavus. Kuna selle kandmisel puutub keha väga vähesel määral kui üldse kokku veega, seetõttu on soojakadu väike. Kuivas ülikonnas on sooja isolaatoriks õhk.
Kuiva ülikonna kasutamine on vähe keerulisem ning nõuab harjutamist, kuna ujuvuse hoidmist teostab ülikond ja ka vest. Lisaks peab oskama veeall olles ülikonnast õhku väljalasta.
[redigeeri] Õhuventiil
Õhuventiili abil lastakse ülikonnast õhku välja. On olemas automaatsed ning poolautomaatsed ventiilid. Automaatse korral tuleb õhk välja, kui see tõsta "õigesse" asendisse. Poolautomaatse korral tuleb seda ise reguleerida ning hoida "õiges" asendis.
[redigeeri] Soojendus
Ookeanis ja Põhjamere ning ka mujal, kus temperatuurid on madalad ning veeall on vaja olla kauem, siis hakkab ka kuiva ülikonnaga külm. Selle vältimiseks pannakse kuiva ülikonna alla soojendusega vest ning akud kinnituvad ülikonna külge. Seda võib käsitleda, kui lisavarustust, mida saab panna igale kuivale ülikonnale.
[redigeeri] Tuukriülikond
Tuukriülikond on nagu ühemehe allveelaev. Tegemist on kuiva ülikonnaga, mis hoiab endas tavalist merepinnal olevat õhurõhku ehk 1 atmosfäär.
[redigeeri] Kapuuts
Kapuuts või müts on vajalik, et pea ei jahtuks vees olles. Lisaks kaitseb kapuuts ja müts külmetuse eest, mis võib juhtuda, kui veest laevale ronides tuule kätte satutakse. Müts on tavaliselt samast materjalist nagu märg kalipso. Kapuuts, kas nagu müts või siis kummist.
[redigeeri] Mask
Inimese silmad on sellised, mis suudavad tervalt näha õhuga kokkupuutel, kuid mitte veega. Seetõttu on meil sukeldumisel vaja maski, mis lubaks meil vees näha, jättes silmade ja vee vahele õhu. Hakkama saaks ka ujumisprillidega, kuid see muudaks tasakaalustamise raskemaks, mistõttu eelistatakse maski.
- Tavalised maskid
- Optilised maskid (nägemispuude kompenseerimine, plussid/miinused)
- Lainurk maskid (x-vision)
- Täisnäo maskid
[redigeeri] Sukeldumisvest
Sukeldumisvestiga reguleeritakse ujuvust. Sukeldumisvesti õhku lisades muutub ujuvus positiivseks ning seetõttu kerkite ülespoole ehk pinnale lähemale. Vestist õhku väljalastes muutub ujuvus negatiivseks ning hakkate vajuma põhja. Kui vestis on õhku nii palju, et te ei vaju põhja ega tõuse pinnale, siis on saavutatud neutraalne ujuvus ning te hõljute "kaalutult" nagu kosmoses.
[redigeeri] Erineva kujuga vestid
- Tavaline vest
- Liblikas
[redigeeri] Seljaplaat
Tavaliselt kinnitub vesti külge kinnitub seljaplaat. Seljaplaadi külge kinnitub balloon. On olemas ka teistsuguse konstruktsiooniga seljaplaati, kus see läheb õlarihmadega sukeldujale selga ning vest on kinnitatud plaadile.
[redigeeri] Hingamisreduktor e. regulaator
Reduktor e regu on seade, millega juhitakse hingamissegu balloonidest või pinnavoolikuga sukeldujale suhu.
[redigeeri] Balloonid
Kasutusel on nii terasest kui alumiiniumist balloonid atmosfääriõhu (21% hapnikku) või spetsiaalse hapniku, heeliumi, lämmastiku ja teiste gaaside segu jaoks. Balloonide tavaline maht on 10...18 liitrit ning rõhk 200...300 baari.
Tavaliselt on kasutusel 200 baarise rõhuga baloonid. Selleks on mitu põhjust. Esiteks on sellise ballooni täitmise jaoks olev kompressor odavam ning madalam rõhk omakorda jälle ohutum. Kolmandaks on see, et hapniku aatom kipub lagunema 300+ baarise rõhu korral ning hindatav õhk ei pruugi olla kõige parem.
Ballooni ei tohi jätta õhku niisama seisma pikemaks ajaks. Alati tuleb enne sukeldumist kontrollida õhu "kvaliteeti".
Vähemalt kord aastas tuleb ballooni hooldada, st. balloonilt tuleb kraan maha keerata ning seest puhastada. See pikendab ballooni eluiga, kuna hoolduse käigus eemaldatakse sinna sattunud niiskus. Niiske õhk võib saada saatuslikuks, kui teostatakse sukeldumisi madala temperatuuriga vees, kus niiske õhutõttu võib reduktor ära külmuda. Eestis on enamuse aja suvel merevesi sügavustes 15-25 meetrit temperatuuriga keskmiselt 3...5 kraadi.
Erinevad hindamissegud on
- tavaline õhk
- nitroks ehk suurendatud hapniku sisaldusega õhk
- trimix ehk vähendatud hapniku ja lämmastiku sisaldusega õhk
[redigeeri] Lestad
Pehmed ja jäigad lestad. Pehmed lestad pannakse palja jala otsa. Jäik lest käib saapa külge.
Kui oled sukeldumishuviline, siis Egiptusesse võta kaasa lisaks oma sukeldumisülikonnale ka saapad ning lestad, sest vastasel korral saad pehmed lestad. Pehmete lestade miinuseks on nende ujumisjõu puudumine. Rabeled rohkem kui asi väärt ning kulutad oma õhu.
[redigeeri] Tuukri nuga
Kinnitatakse jala või käe külge. Soovitav on see kinnitada käe külge, sest hädaolukorras on see lähemalt võtta. Nuga läheb vaja, kui jäädakse kinni kalavõrku või nööridesse. Kui nuga on kinnitatud "saapa" ehk jala külge, võib see olla liiga kaugel et sellest kinni haarata. Samas võib selle haaramisega ennast veel halvemini kalavõrku kinni siduda.
[redigeeri] Näiturid
[redigeeri] Sukeldumiskell
Sukeldumise korral on tähtis teada, kui kaua sa oled juba vee all olnud ning seda näitab sukeldumiskell. Tegemist on veekindla kellaga, mis talub sügavusi ning seal olevat rõhku.
Kõige tavalisem sukeldumiskell näitab ekraanil mitmeid parameetreid korraga
- sügavus
- veeall oldud aeg
- maksimaalne sügavus
- tõusukiirus
[redigeeri] Sügavuse näitaja
Sügavuse näitaja näitab, kui sügaval vee all ollakse.
[redigeeri] Kompass
Kompass aitab vee all olles orienteeruda.
[redigeeri] Logiraamat
Logiraamat ehk sukelduja päevik on vihik, kuhu pannakse kirja kõik sukeldumisega seonduv.
Peale iga sukeldumist panneb sukelduja sinna kirja
- kuupäev, kellaaeg
- kui sügaval ta käis
- kui kauga ta veeall oli
- kellega ta käis
- vee temperatuur
- õhu temperatuur
- raskuste kogu kaal
- muud kommentaarid
[redigeeri] Sukelduma minemine
Sukelduma saab minna kaldalt, paadist, laevast jne. Igal kohal on oma iseärasus, mida peab teadma ning millega arvestama.
[redigeeri] Paadist sukeldumine
Paadist sukeldumisel minnakse vette kallutades ennast üle ääre. Tavaliselt näidatakse filmides sellist vetteminekut, kus sukeldujad istuvad ääre peal varustus seljas ning siis kallutavad ennast selg ees üle paadi ääre vette. Kui selg ees ei julge, siis saab ka istuda küljega vee poole ja külg ees ennast üle ääre kallutada.
[redigeeri] Laevast sukeldumine
Kuna laev on tavaliselt suurem kui paat, siis seal minnakse vette astudes üle parda. Vette astumise ja veest laeva tulemise koha ütleb tavaliselt kapten või sukeldumise instruktor. Kui lähete Egiptuses laevast sukelduma, siis seal käib vette minek ja veest tulek ahtrist.
[redigeeri] Kaldalt sukeldumine
Kaldalt sukeluma minemine on iseenesest kõige lihtsam, kuid ka siin on asju, mida meeles pidada.
Et kaldalt sukelduma minna tuleb merre jalutada ning piisava sügavuse korral sukelduda. Kaldalt sukeldumisel tuleb jälgida, et veeall olles liiga kaugele ei ujuks, sest vee pinnal tagasi ujuda ebahuvitav ning ebamugav. Suured lained või kuum ilm võivad lisada ebamugavust vee pinnal tagasi ujumisel. Seega on tähtis vaadata õhukulu ning kompassi otsustamaks, millal ja kuhu poole pöörduda, et veeall tagasi jõuda.
[redigeeri] Sukeldumise tüübid
Olenevalt tegevusest veeall jaotatakse sukeldumised tegevuse järgi.
- huvisukeldumine
- vrakisukeldumine
- koopasukeldumine
- öösukeldumine
- jääsukeldumine
- jne
[redigeeri] Põhjaaeg e. bottom time
Põhjaaeg ehk kaua on oldud vee all teatud sügavusel. Põhjaaja arvutamine algab hetkest, mil sukelduja alustas sukeldumist (peanupp vajus vee alla) ja lõpeb hetkel, mil sukelduja alustab otsetõusu.
[redigeeri] Ohutuspeatus e safety stop
Tavaliselt põhjast tõusmisel tehakse 5 meetri sügavusel peatus, mis kestab 3 minutit. Selle ohutuspeatuse vajaduse tingib see, et sukeldumise ajal verre läinud gaasid saaksid sealt rahulikult eralduda.
[redigeeri] Sukeldumisega kaasnevad ohud
- DCS ehk dekompresioonihaigus
- Hapnikumürgitus
- Lämmastikunarkoos
- Uppumine
- Mürgine kala
- jne.
[redigeeri] Vaja teada tähtsad asjad
- suurim lubatud tõusukiirus on 18 meetrit/minutis
- paanikale eelneb hingeldamine, seega hinga rahulikult
- eelista alati oma varustust
- jäta pinnal meelde, milline su paariline sukeldumisvarustuses välja näeb
- laevas või paadis kanna mütsi, siis väldid tuulekäes külmetumist
- kindlasti varureduktor kaasa, sest sellest võib sõltuda paarilise elu
- aeg-ajalt harjuta või tuleta praktilise harjutusega meelde, kuidas käis veeall maski ära võtmine ja tagasi panemine.
- punases meres enne sukeldumist proovi kõigepealt maski äravõtmisharjutust, sest siis ei tule vee soolasus üllatusena
[redigeeri] Käemärgid
- Kas kõik on korras?
- Kõik on korras. (veeall väike ja suur ning pinnal)
- Mul on probleem. (veeall ja pinnal)
- Näitan kus on probleem.
- Mul on õhk otsas.
- Ei saa kõrvu tasakaalu.
- Kui palju sul õhku on?
- Sada (pool ballooni)
- Viiskümmend ()
- Kümme
- Hoida sügavust (xx meetrit)
- Vaata mind
- Olete paarilised
- Sina juhtid
- Suunad
- Üles, pinnale
- Alla, sukeldume
- Paremale poole
- Vasakule poole
- Kalasi tähistavad käemärgid - hai, jne.
[redigeeri] Välismaal sukeldumas
- Mida tuleb teada?
- Mida kaasa võtta?
