Lümf

Allikas: Vikipeedia

Lümf on kollaka varjundiga, läbipaistev vedelik (koemahl), mis koosneb plasmast ja rakkudest. Plasmas on valke 3 - 4% (umbes 2 korda vähem, kui veres), soolade ja lämmastiku sisaldavate ainevahetusproduktide hulk on sama, mis vereplasmaski. Lümfis puuduvad erütrotsüüdid ja trombotsüüdid, olemas on leukotsüüdid.

[redigeeri] Lümfisüsteem

 Vaata artiklit Lümfisüsteem

Lümfisüsteem koosneb lümfisõlmedest ja lümfisoontest. Ta on venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem, mis algab umbselt kudedest, kulgeb ainult tsentraalses suunas ja valandub tagasi vereringesse, ülemise õõnesveenisüsteemi. Organismi lümfoidsüsteemi hulka kuulub peale selle kogu organismis leiduv lümfoidne kude. Süsteemi tsentraalseks organiks on tüümus, mis arvatavasti produtseerib tümosiin.

Lümfoidorganite ülesandeks on produtseerida lümfotsüüte, mis võtavad osa organismi immuunsüsteemist.

[redigeeri] Lümfisõlmed

 Vaata artiklit Lümfisõlmed

Lümfisõlmed on herne- kuni oasuurused ümarad moodustised, mis koosnevad lümfifolliikulitest, kus paljunevad lümfotsüüdid. Väljastpoolt katab lümfisõlme sidekoeline kihn. Lümfisõlmedes rikastud lümf lümfotsüütidega. Peale vereloome täidavad lümfisõlmed ka kaitsefunktsiooni. Nad on omamoodi filtrid, kus hoitakse kinni ja hävitatakse lümfiga nendesse kandunud bakterid ja võõrkehad.