Koger
Allikas: Vikipeedia
| Koger | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Loomad | Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad | Chordata |
| Klass: | Kiiruimsed | Actinopterygii |
| Selts: | Karpkalalised | Cypriniformes |
| Sugukond: | Karpkalalased | Cyprinidae |
| Perekond: | Koger | Carassius |
| Liik: | Koger | |
| Carassius carassius | ||
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Tavaliselt on koger 10–40 cm pikkune, erandjuhtudel kuni 64 cm ja 3 kg raske. Koger sarnaneb karpkalale, kellest erineb poiste puudumisega suunurkadelt. Kogre värvus sõltub suuresti keskkonnast ja võib olla kuldkollakas kuni hallikasrohekas.
Koger on enamasti mageveekala, kuid teda esineb ka meres. Enamasti leidub kokri tiikides ja karjäärides, harvem järvedes ja jõgedes. Koger on lepiskala ja toitub igasugustest putukatest ja limustest. Koger koeb juulis-augustis. Ta viibib talvel uinakutaolises olekus veekogu põhjamudas, talub hästi hapnikuvaest vett.
Kokre püütakse enamasti õngega, söödaks näiteks leib, sai, vihmauss.
Leviala ulatub Euroopas Walesist kuni Leena jõeni. Kokre on ka teistesse piirkondadesse sissetoodud. Eestis on koger tavaline kala.
