Hõbekoger
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
| Hõbekoger | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Loomad | Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad | Chordata |
| Klass: | Kiiruimsed | Actinopterygii |
| Selts: | Karpkalalised | Cypriniformes |
| Sugukond: | Karpkalalased | Cyprinidae |
| Perekond: | Carassius | |
| Liik: | Hõbekoger | |
| Carassius gibelio | ||
Hõbekoger (Carassius gibelio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Hõbekoger kasvab harilikult 15–40 cm pikkuseks ja kuni 2 kg raskuseks. Keha on külgedelt lamenenud. Värvus varieerub suuresti keskkonnast tingituna ja on enamasti hõbehall kuni rohekashall. Suu on otseseisune ja poised puuduvad.
Hõbekogre looduslik leviala on asub Kaug-Idas: Hiinas, Koreas ja Jaapani saartel. Sealt on teda kunstlikult levinud erinevatesse piirkondadesse, kaasa arvatud Euroopa ja Austraalia. Eestis suhteliselt laialt levinud.
Hõbekoger on soojalembene kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesi ja järvi. Esineb ka riimveelises rannikumeres. Talub hästi hapnikuvaeseid tingimusi.
Iseärasusena on hõbekoger võimeline paljunema ka ilma isaste hõbekokredeta, kasutades selleks teisi karpkalaliste liiki kuuluvaid isaseid. Selliselt viljastatud marjast arenevad välja emased hõbekogred, nii-öelda kloonid. Seetõttu koosneb osades veekogudes hõbekokrede populatsioon peamiselt emastest.
Hõbekokre aetakse mõnikord segi tavalise ehk kuldkogrega.
[redigeeri] Alamliigid
Hõbekogrel on kaks alamliiki: harilik hõbekoger (Carassius auratus gibelio) ja hiina hõbekoger (Carassius auratus auratus). Mõningad autorid peavad neid eraldi liikideks.
