Harilik kadakas
Allikas: Vikipeedia
| Harilik kadakas | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Taimed | Plantae |
| Hõimkond: | Paljasseemnetaimed | Pinophyta |
| Klass: | Okaspuud | Pinopsida |
| Selts: | Okaspuulaadsed | Pinales |
| Sugukond: | Küpressilised | Cupressaceae |
| Perekond: | Kadakas | Juniperus |
| Liik: | Harilik kadakas | |
| Juniperus communis | ||
Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on ainus Eestis looduslikult kasvav kadakaliik.
Harilik kadakas on kahekojaline taim. Kevade lõpus osa kadakaid tolmleb, osa mitte. Käbid ehk "marjad" valmivad ülejäänud osal põõsastest.
Enamasti kasvab ta põõsakujulisena, harvem puukujulisena.
[redigeeri] Levik Eestis
Eestis on kadaka põhilised kasvualad (75%) Saaremaal ja Läänemaal. Vähem ja hajusamalt esineb kadastikke Hiiumaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Üksikpõõsana võib kadakat leida kõikjalt. Eesti on meeldivaks erandiks kadastike rohkuse, nende esteetilisuse, kõrge vanuse, ligipääsetavuse ja kadakaga seotud rahvatraditsioonide poolest.
[redigeeri] Tähelepanuväärseimad isendid
Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu teada 29. Kõige rohkem, koguni üheksa neist, kasvab Harjumaal, Rapla maakonnas on teada neli, mujal juba vähem. Varasemast ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud. Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi.
- Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti kuni 600-aastaseks.
- Tüve jämeduselt Eesti suurim kadakas kasvab teadaolevalt Rapla maakonnas Metskülas, Lokuta talu lähedal põllul. Tüve ümbermõõt 201 cm.
- Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit lõunas endise Jõessaare talu heinamaal. Kadaka tüve ümbermõõt on 184 cm. Mõningate andmete kohaselt 223 cm. Võimalik, et see on kokku kasvanud mitmest harust. Elujõuline puu (kõrgus 10,7 m) on ümbritsetud taraga.
- Harjumaa jämedaim kadakas kasvab Maeru külas. Talu järgi on ta saanud nime – Uuemõisa kadakas. Ümbermõõt on sel puul 169 cm ja kõrgus 7,5 m.
- Kübara kattai kasvab Põlva maakonnas Väike-Veerksu külas. Veerksu oja veerul kasvav puu haruneb 1,3 m kõrgusel kolmeks (harude ümbermõõdud 84, 68 ja 92 cm), tüve ümbermõõt on 180 cm, puu kõrgus 11 m. Püramiidja kadaka ühe haru latv on murdunud, kuid kaharust puul jätkub.
- Eesti üks tuntumaid suuri kadakaid asub Viitnal, üsna Tallinna–Narva maantee ääres, kus ta pälvib möödujate tähelepanu oma ilusa küpressitaolise võraga. Kadaka latv küünib 10,3 m-ni ja 1,3 m kõrgusel on ta tüve ümbermõõt 169 cm. Sinna, harunemiskohale, on paigutatud raudklamber hoidmaks võra koos. Oma elujõudu ei paista kadakas veel niipea kaotavat.
- Kadakase Saaremaa jämedaim on Oidika kadakas Hindu külas. Temagi tüvi haruneb, ent ümbermõõt pisut madalamal, rinnakõrgusel, küünib 166 cm-ni. Kõrgus 10 m. Kadakas kasvab kiviaial, kuid nigelast kasvupinnast hoolimata pole tal kuivanud oksi.
- Harjumaal Suurekõrve külas Tihualuse–Tubademetsa tee läheduses kasvavast kolmest kadakast on üks kuivanud. Kahest jämedam on 150 cm-se ümbermõõduga, kõrgus 8,5 meetri.
- Kärstna kadakas kasvab Võrumaal, Lasva vallas Paidra–Joosu tee ja Kärstna järve vahel põllul, Reinu pere lähedal. Varem olnud ta kaitstud taraga. Puu ümbermõõt on 139 cm ja kõrgus 13,5 m, seega peaks ta olema Eesti kõrgeim kadakas. Püramiidjas võra on veel täiesti elujõuline. Kadaka ümbermõõduks 145 cm. Puu arvatavaks vanuseks on 100-150 aastat, mida loetakse kadakale keskmiseks vanuseks. Kadaka võra on ilusa püramiidja kujuga.
- Tartumaal Ahunapalu kalmistul on aegade jooksul kasvanud palju põliseid kadakaid. Alles on vaid kaks, neist suurem vajus juba üle viie aasta tagasi viltu ning seisab nüüd umbes 35° nurga all. Juba varem oli ta peaaegu kuivanud, senini haljendab vaid väike külgoks (umbes 1% võrast). Puu vanuseks on arvatud 330 aastat, tema tüve ümbermõõt on 141 cm ja püstisena oleks ta kõrgus 11,2 m. (Mõningatel andmetel 13,5 meetrit.)
- Eesti Looduses (1970, 5) on kirjutatud Laitse kadakatest, millest jämedaima tüve ümbermõõt oli juba siis 135 cm. See mahub teadaolevaist viimasena esikümnesse.
- Kuulsaim Eesti kadakas on Kernu seitsmekeeruline keerukadakas (jämeduselt 13. koht), kõrgus 4 meetrit. Ajalooline seitsmekeeruline kadakas ehk "Rootsi kuninga kepp", mille Põhjasõja ajal Rootsi kuningas Karl XII olla istutanud. Legend ütleb, et kui kadakas kuivab, hea "Rootsi aeg" jälle Eestimaale tagasi tuleb. Praegu on kadakal haljendamas viimane võratutt...
