Glasuur

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Siin räägitakse keraamika glasuurist; kokanduse mõiste kohta vaata artiklit Glasuur (kokandus)

---

See artikkel on pooleli.

Glasuur on keraamilisi tooteid kattev õhuke ning tihe klaasjas kiht, mis on keraamilistele toodetele kinnitatud kõrgel temperatuuril põletades.

Sisukord 1 Ajalugu 2 Glasuuride omadused 3 Glasuuri eesmärk 4 Glasuuride liigitamine 5 Glasuuride valmistamine 6 Keraamiliste esemete glasuurimine 7 Glasuurimisel tehtavad vead 8 Glasuurid 9 Vaata ka 10 Välislingid

[redigeeri] Ajalugu

Glasuur võeti kasutusele neljandal aastatuhandel eKr Vana-Egiptuses.

Umbes 18. sajandil eKr võeti Mesopotaamias kasutusele pliiglasuurid.

Umbes 17. sajandil eKr võeti Hiinas kasutusele tuhaglasuur.

[redigeeri] Glasuuride omadused

Glasuuride kõige olulisemateks omadusteks peetakse:

• sulavust
• keemilist ja mehhaanilist vastupidavust
• soojuspaisumist
• pinnafaktuuri
• värvumisvõimet
• viskoossust ja pindpinevust sulas olekus

[redigeeri] Glasuuri eesmärk

Glasuuri kasutatakse keraamikas mitmetel põhjustel. Nendest olulisemad on, et glasuur suurendab keraamiliste toodete mehhaanilist tugevust ja vastupidavust paljude ainete toimele. Samuti aitab glasuur parandada keraamilise toote veepidavust ning selle abil on võimalik keraamilisele esemele head väljanägemist anda. Glasuuritud esemeid on ka parem puhastad kuna glasuur muudab esemete välispinna ühtlasemaks ja siledamaks.

[redigeeri] Glasuuride liigitamine

Glasuure liigitatakse:

• keemilise koostise alusel
• põletustemperatuuri alusel
• põletusviisi järgi
• värvuse alusel
• pinnatekstuuri järgi

[redigeeri] Glasuuride valmistamine

[redigeeri] Keraamiliste esemete glasuurimine

[redigeeri] Glasuurimisel tehtavad vead

Enamlevinud vead, mida tehakse keraamiliste esemete glasuurimisel on kas liiga õhukese või liiga paksu glasuurikihi pealekandmine. Esimesel juhul ei kata glasuur hästi ja kaetav pind jääb läbi kumama või lause glasuuri alt välja. Teisel juhul (liiga paks glasuurikiht) võib aga esineda glasuuri mullitamist, mahakoorumist, pragunemist, mahavalgumist või soovimatute laikude ja paksendite teket.

Liiga õhuke või liiga paks glasuurikiht tekivad glasuurimisel ja seega peab oskama neid vigasid õigeaegselt märgata. Siis on veel võimalik glasuuri maha võtta ja glasuurimist korrata, eelnevalt tekkinud vigu vältides. Pärast glasuurpõletuse läbitegemist ei ole enamasti võimalik enam defekte parandada. Siiski on võimalik, et defektide esinemine on soovitud. Sellel eesmärgil kasutatakse krakleeglasuure, et põletatud toodetele tekitada tihe pragude võrgustik.

Enamus ülejäänud vigadest, mis võivad glasuurimisel tekkida on seotud glasuuri enda koostisega. See tähendab, et glasuuri koostises on midagi liiga palju või liiga vähe.

Võimalikud on ka valestiteostatud põletuse tõttu tekkivate vigade esinemine.

Glasuurimisel tehtavate vigade vastu aitab kõige paremini kogemus, mis tekib piisaval praktiseerimisel erinevate glasuuridega ja kokkupuutumisel kõikvõimalike vigadega. Piisava kogemuse olemasolul on võimalik vigu märgata juba glasuuri peale kandes ja selleks ei pea teostama glasuurpõletust, et näha, et midagi ebaõnnestus.

[redigeeri] Glasuurid

• Soolaglasuur
• Lüsterglasuur
• Hiina punane glasuur
• Pliiglasuur
• Tinaglasuur
• Põldpaoglasuur
• Seladon
• Reduktsioonglasuur
• Tuhaglasuur
• Kristallglasuur
• Krakleeglasuur
• Soodaglasuur

[redigeeri] Vaata ka

• Angoob
• Email
• Keraamika
• Kraklee
• Raku
• Segeri valem

[redigeeri] Välislingid