Fugazi

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on ansambli kohta; Marillioni albumi kohta vaata artiklit Fugazi (album).

---

Fugazi oli laialdaselt hilisemaid bände mõjutanud rock-ansambel Washingtonist. Ansambel tegutses 1987–2002

Ansambli nimi on akronüüm Vietnami sõja aegsest militaristide slängist ja kirjeldab lahingusituatsiooni: Fucked Up, Got Ambushed, Zipped In.

Fugazi on hea näide ansamblist, mis on saavutanud nii rahvusvahelise edu, kuid seejuures jäänud siiski kindlaks DIY printsiipidele. Nad on üritanud hoida konsertipiletite ja plaatide hinnad võimalikult madalal ning hoolitsenud selle eest, et nende esinemistel ei oleks vanusepiiranguid.

Tänu ansambli liikmete seotusele straight edge liikumisega on ansambel teatanud ka, et ei anna intervjuusid ajakirjadele, mis reklaamivad alkoholi või tubakat. Bänd ei tegele ka Fugazi teemaliste fänniasjade müügiga. Üks tuntumaid Fugazi T-särke, mis kuulutab "This is not a Fugazi t-shirt" ei olegi reaalselt Fugaziga seotud ja ansambli liikmed ei saa selle eest mingit tulu.

Kõik Fugazi albumid on lastud välja Ian MacKaye poolt asutatud Dischord Recordsi all.

Fugazi tekitas ka vastakaid arvamusi sellega, et andis mõista, et on vastu igasugusele Slam-dancingule.

Sisukord 1 Ajalugu 2 Diskograafia 2.1 Kauamängivad 2.2 Minialbumid 2.3 Singlid 2.4 Konsertalbumid 2.5 Kompilatsioonidel 2.6 Soundtrackidel 2.7 DVD'd ja videod

[redigeeri] Ajalugu

Pärast Minor Threati laialiminekut tegi Ian MacKaye mitmeid ansambleid, mis püsisid koos vähe aega. Kõige tuntum on neist ilmselt Embrace. Algselt kolmest liikmest koosnev Fugazi pandi kokku aastal 1987, kuhu kuulusid MacKaye (vokaal ja kitarr), Colin Sears (trummid), Joe Lally (basskitarr). Sears lahkus hiljem ansamblisse Dag Nasty ning teda tuli asendama Berndan Canty, kes enne oli ansamblis Rites of Spring.

Ian MacKaye esialgne visioon bändist oli mängida reggae stiilis muusikat sarnaselt nagu bänd The Stooges. Bändi žanriliselt määratleda on keeruline. Bändi liikmete taust on seotud hardcore pungiga, punk rockiga ja 1980ndate emocorega, samas on võetud ka mõjutusi reggae'st, dub-ist ja noise-ist. Fugazi on mõjutanud suurel hulgal hilisemaid post hardcore- ja indie rock ansambleid. Enim tunnustatud on Fugazi stiililisel liigitamisel ilmselt post hardcore. Näiteks ajakiri Metal Hammer valis Fugazi albumi Repeater parimaks post-hardcore albumiks eales.

Kui nad olid paar kuud triona esinenud liitus ansambliga Guy Picciotto, kes oli oli Canty bändikaaslane eelnevatest gruppidest nagu Rites of Spring, Happy Go Licky ja One Last Wish.

Fugazi läks teadmata ajaks laiali aastal 2002 ja ei pruugi enam kunagi uuesti kokku tulla.

[redigeeri] Diskograafia

[redigeeri] Kauamängivad

• "13 Songs" (september 1989)
• "Repeater" (Märts 1990)
• "Steady Diet of Nothing" (August 1991)
• "In on the Kill Taker" (Mai 1993)
• "Red Medicine" (Juuni 1995)
• "End Hits" (Aprill 1998)
• "The Argument" (Oktoober 2001)

[redigeeri] Minialbumid

• "Fugazi" (1988)
• "Margin Walker" (1989)
• "Furniture + 2" (2001)

[redigeeri] Singlid

• "3 Songs" (1990)

[redigeeri] Konsertalbumid

• "Fugazi Live Series Volumes 1-30" (2004)

[redigeeri] Kompilatsioonidel

• "In Defense of Humans" - State of the Union (Dischord Records, 1989)
• "Reprovisional" (live) - International Pop Underground Convention (K Records, 1991)
• "Blueprint", "The Word" and "Burning" (live) - Twenty Years of Dischord (Dischord Records, 2002)
• "Pink Frosty Demo" - Live Without Dead Time (Adbusters, 2003)
• "KYEO" (live) on Triple J's Short.fast.loud (ABC Music, 2006)

[redigeeri] Soundtrackidel

• "Instrument Soundtrack" (1999)

[redigeeri] DVD'd ja videod

• "Instrument"