Lata
Mei he Wikipedia
Lata | ||||||||||||||
Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Hingoa kakato lōua | ||||||||||||||
Sophora tomentosa L. Hingoa lea fakapilitānia: Silver bush, Yellow necklace pod |
||||||||||||||
Vakai ki he tala fakalahi:
Wikispecies |
Ko e lata pe fetuʻatahi ko e fuʻu ʻakau lahi ia (ki he mita ʻe 6 ʻi olunga), tupu ofi ki he matātahi.
[fatuʻi vahe] Ngaahi faʻahinga kehekehe
- lata
- lata hina, Elephantopus mollis (ASTERACEAE) [Soft elephant's foot]
[fatuʻi vahe] Hingoa ʻi he ngaahi lea kehe
- pofatuʻaoʻao (lea fakatahisi)
- māmane (lea fakahauaiʻi, S. chrysophylla)
- pōʻutukava, torokava (lea fakakuki)
- tapuae ‘erepani (=vaʻe ʻelefānite) (lata hina)
- kōwhai (lea fakamauli); ko e hingoa ʻo e ngaahi faʻahinga kehekehe ʻo e kāinga ofí ni, kā ʻoku ʻikai te ne tupu ʻa e lata ʻi ai
[fatuʻi vahe] Tataku
- http://cookislands.bishopmuseum.org/species.asp?id=6665
- http://cookislands.bishopmuseum.org/species.asp?id=6098
- Hokohoko ngaahi ʻakau; Vaʻa fekumi ngoue Vainī
- Flowers of the Pacific island seashore; W.A. Whistler; ISBN 978-0-8248-1528-8
- Plants of Tonga; T.G. Yuncker; BPB bulletin 220, Honolulu 1959