Web Analytics Made Easy - Statcounter

See also ebooksgratis.com: no banners, no cookies, totally FREE.

CLASSICISTRANIERI HOME PAGE - YOUTUBE CHANNEL
Privacy Policy Cookie Policy Terms and Conditions
Dagiti Provincia iti Filipinas - Wikipedia

Dagiti Provincia iti Filipinas

Manipud iti Wikipedia

Maipapan kadagiti provincia iti Filipinas daytoy nga articulo. Para iti dadduma pay a kaipapanan wenno pakaaramatan, kitaen ti provincia (panangilawlawag).
Mapa ti Filipinas a mangipakita kadagiti rehion ken provincia.
Mapa ti Filipinas a mangipakita kadagiti rehion ken provincia.

Ti provincia ti kangrunaan a yunit ti lokal a turay iti Filipinas. Addaan ti Filipinas iti agdama iti aganay a 79 a provincia a nagrupogrupo iti 17 a rehion. Ti provincia ket buklen dagiti ciudad ken ili.

Ti governador ti mangidaulo iti maysa a provincia kas oficial nga ehekutibo. Idauluan met ti vice governador ti lehislatura ti provincia a buklen dagiti kameng ti Hunta ti Provincia a maawagan iti bokal (board member).

Ti kada provincia ket addaan maysa wenno ad-adu pay a distrito congresional nga ibagian ti diputado (congressman wenno representative) iti Congreso ti Filipinas. Kada distrito ket addaan met kadagiti bokal a pannakabagi iti Hunta ti Provincia.

Ti Metro Manila, a yan ti kapitolio a ciudad ti pagilian (Manila), ket saan a nabenneg wenno maawagan kas provincia nupay addaan iti bukod nga il-ili ken ciudades.


Linaon

[baliwan] Provinsial a turay

Ti turay iti provincia ket addaan iti ehekutibo ken lehislatibo a sangsanga. Ti bileg ti pangukoman ti maysa a provincia ket adda iti babaen ti panangtarawidwid ti Korte Suprema ti Filipinas. Maysa nga agwaywayas a yunit ti provinsial a turay, ket addaan direkta a panangrienda kadagiti pakaseknan ti provincia. Babaen met ti Departamento ti Interior ken Local a Govierno (DILG) a makinaig ken makibiang ti Presidente ti Filipinas.

[baliwan] Ehekutibo a sanga

[baliwan] Lehislatibo a sanga

[baliwan] Listaan dagiti provincia

Provincia Kapitolio Rehion Populasion
(2000 census)
Kalawa
(km²)
Densidad
ti Populasion
(iti kada km²)
Abra Bangued CAR 209,491 3,975.6 52.7
Agusan del Norte Ciudad ti Butuan XIII 552,849 2,590.0 213.5
Agusan del Sur Prosperidad XIII 559,294 8,966.0 62.4
Aklan Kalibo VI 451,314 1,817.9 248.3
Albay Ciudad ti Legazpi V 1,090,907 2,552.6 427.4
Antique San Jose VI 471,088 2,522.0 186.8
Apayao Kabugao CAR 97,129 3,927.9 24.7
Aurora Baler III 173,797 3,239.5 53.6
Basilan Ciudad ti Isabela ARMM 259,796 1,234.2 210.5
Bataan Ciudad ti Balanga III 557,659 1,373.0 406.2
Batanes Basco II 16,467 209.3 78.7
Batangas Ciudad ti Batangas IV-A 1,905,348 3,165.8 601.9
Benguet La Trinidad CAR 582,515 2,655.4 219.4
Biliran Naval VIII 140,274 555.5 252.5
Bohol Ciudad ti Tagbilaran VII 1,137,268 4,117.3 276.2
Bukidnon Ciudad ti Malaybalay X 1,060,265 8,293.8 127.8
Bulacan Ciudad ti Malolos III 2,234,088 2,625.0 851.1
Cagayan Ciudad ti Tuguegarao II 993,580 9,002.7 110.4
Camarines Norte Daet V 458,840 2,112.5 217.2
Camarines Sur Pili V 1,551,549 5,266.8 294.6
Camiguin Mambajao X 74,232 229.8 323.0
Capiz Ciudad ti Roxas VI 654,156 2,633.2 248.4
Catanduanes Virac V 215,356 1,511.5 142.5
Cavite Imus IV-A 2,063,161 1,287.6 1,602.3
Cebu Ciudad ti Cebu VII 3,356,137 5,088.4 659.6
Tanap ti Compostela Nabunturan XI 580,244 4,667.0 124.3
Cotabato Ciudad ti Kidapawan XII 958,643 6,569.9 145.9
Davao del Norte Ciudad ti Tagum XI 743,811 3,463.0 214.8
Davao del Sur Ciudad ti Digos XI 1,905,917 6,377.6 298.8
Davao Oriental Mati XI 446,191 5,164.5 86.4
Daya a Samar Borongan VIII 375,822 4,339.6 86.6
Guimaras Jordan VI 141,450 604.7 233.9
Ifugao Lagawe CAR 161,623 2,517.8 64.2
Ilocos Norte Ciudad ti Laoag I 514,241 3,399.3 151.3
Ilocos Sur Ciudad ti Vigan I 594,206 2,579.6 230.3
Iloilo Ciudad ti Iloilo VI 1,925,002 4,719.4 407.9
Isabela* Ilagan II 1,287,575 10,664.6 120.7
Kalinga Tabuk CAR 174,023 3,119.7 55.8
La Union San Fernando I 657,945 1,493.1 440.7
Laguna Santa Cruz IV-A 1,965,872 1,759.7 1,117.2
Lanao del Norte Tubod X 758,123 3,092.0 245.2
Lanao del Sur Ciudad ti Marawi ARMM 800,162 3,872.9 206.6
Leyte Ciudad ti Tacloban VIII 1,592,336 5,712.8 278.7
Maguindanao Shariff Aguak ARMM 801,102 4,900.1 163.5
Marinduque Boac IV-B 217,392 959.3 226.6
Masbate Ciudad ti Masbate V 707,668 4,047.7 174.8
Misamis Occidental Ciudad ti Oroquieta X 486,723 1,939.3 251.0
Misamis Oriental Ciudad ti Cagayan de Oro X 1,126,215 3,570.0 315.5
Mountain Province Bontoc CAR 140,439 2,097.3 67.0
Negros Occidental** Ciudad ti Bacolod VI 2,565,723 7,926.1 323.7
Negros Oriental Ciudad ti Dumaguete VII 1,126,061 5,402.3 208.4
Amianan a Samar Catarman VIII 500,639 3,498.0 143.1
Nueva Ecija Ciudad ti Palayan III 1,659,883 5,284.3 314.1
Nueva Vizcaya Bayombong II 366,962 3,903.9 94.0
Occidental Mindoro Mamburao IV-B 380,250 5,879.9 64.7
Oriental Mindoro Calapan IV-B 681,818 4,364.7 156.2
Palawan Ciudad ti Puerto Princesa IV-B 755,412 14,896.3 50.7
Pampanga San Fernando III 1,882,730 2,180.7 863.4
Pangasinan Lingayen I 2,434,086 5,368.2 453.4
Quezon Ciudad ti Lucena IV-A 1,679,030 8,706.6 192.8
Quirino Cabarroguis II 148,575 3,057.2 48.6
Rizal Ciudad ti Antipolo IV-A 1,707,218 1,308.9 1,304.3
Romblon Romblon IV-B 264,357 1,355.9 195.0
Samar Catbalogan VIII 641,124 5,591.0 114.7
Sarangani Alabel XII 410,622 2,980.0 137.8
Siquijor Siquijor VII 81,598 343.5 237.5
Sorsogon Ciudad ti Sorsogon V 650,535 2,141.4 303.8
Abagatan a Cotabato Ciudad ti Koronadal XII 1,102,550 4,489.0 245.6
Abagatan a Leyte Maasin VIII 360,160 1,734.8 207.6
Sultan Kudarat Isulan XII 586,505 4,714.8 124.4
Sulu Jolo ARMM 619,668 1,600.4 387.2
Surigao del Norte Ciudad ti Surigao XIII 481,416 2,739.0 175.8
Surigao del Sur Tandag XIII 501,808 4,552.2 110.2
Tarlac Ciudad ti Tarlac III 1,068,783 3,053.4 350.0
Tawi-Tawi Panglima Sugala ARMM 322,317 1,087.4 296.4
Zambales Iba III 627,802 3,714.4 169.0
Zamboanga del Norte Ciudad ti Dipolog IX 823,130 6,618.0 124.4
Zamboanga del Sur Ciudad ti Pagadian IX 1,437,941 4,964.1 289.7
Zamboanga Sibugay Ipil IX 497,239 3,087.9 161.0

*Idi Febrero 20, 1995, adda naipasa a gakat a linteg manggudua iti Isabela iti Isabela del Norte ken Isabela del Sur. Ngem saan a naanamongan ti gakat.

**Nabukel ti Negros del Norte manipud iti Negros Occidental idi Enero 3, 1986. Ngem naiwaragawag idi Julio 11, 1986 a saan a mayannatup iti Constitusion ti Filipinas daytoy a pannakabukel, isu a naibabawi daytoy idi Agosto 18, 1986.

[baliwan] Silpo iti ruar



aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -