Westminster Abbey

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey’ks, on gooti kirik Westminsteris (London), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 1245—1745 aastatel.

See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate säilitamiseks.

Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid, paljud neist on maetud siin.

Peaaegu iga tuntud ajalooline kuju on seotud Westminster Abbey’ga. Eduard Pihtija (?) rajas benediktlaste kloostri 1065. aastal sellesse paika, vaatega Parlamendi väljakule. Arvatavasti oli esimene Inglise kuningas, keda siin 1066. aasta jaanuaris krooniti, Harold. Kui ta langes sõjas Hastingite eluajal, krooniti Wilhelm Vallutaja (?) siin samal aastal ja esimene kirjutis kloostris kinnitab seda. Kroonimise traditsioonid on säilinud siiani. Kloostri ehitise vara-inglise gooti struktuur on palju enam võlgu Heinrich III –le kui teistele valitsejatele, kuigi paljud arhitektid, kaasa arvatud Ren (?), andsid kloostri välimusele oma panuse.

Poeetide Nurgas on Chauceri, Samuel Johnsoni, Tennysoni, Browningu, Dickensi ja paljude teiste kuulsate kirjanike ja poeetise tuhad. Nende kõrvale on maetud tunnustatud näitleja David Garrick. Peale selle asub Poeetide Nurgas enamik mälestusmärke: Miltonile, Keatsile, Shelley’le, Henry Jamesile, T. S. Eliotile, George Eliotile ja teistele. Kõike kunstilisemaka peetakse William Blake’i büsti, mis on söör Jacob Epsteini töö. Hiljutiste mälestusplaatide keskel võib leida plaate pühendatud poeet Dylan Thomasile ja lord Lawrence Olive’le.