Varangu (Väike-Maarja)

Allikas: Vikipeedia

Varangu

Elanikke: 29

Varangu on küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, varasema haldusjaotuse järgi Järvamaa Koeru kihelkonnas. 29 elanikku (2005). Ajalooallikates mainiti Varangut esimest korda 1426.

Küla juures asub 105 hektari suurune Varangu looduskaitseala, kus kasvavad paljud ohustatud taimeliigid, näiteks lõhnav käoraamat, harilik käoraamat, vööthuul-sõrmkäpp, suur käopõll, kahkjaspunane sõrmkäpp, soojumikas, soo-neiuvaip, tumepunane neiuvaip ja laialehine neiuvaip. Kaitsealal paiknevad ka kaitsealused Varangu Siniallikad. Üle 30 allikaga allikaala pikkus on umbes 300 m ja laius kuni 100 m. Sellest saab alguse Põltsamaa jõe lisajõgi Preedi jõgi.

Allikate lähedal leidub allikalupja. Varangu maardla suuruseks on arvatud 280 ha, lubjalasundi paksus on 1,5–3 m.

Arhitektuurimälestisena kuuluvad kaitse alla Varangu mõisa hooned ja park.

Varangu mõis (saksa keeles Warrang) eraldus Liigvalla (saksa keeles Löwenwolde) mõisast 17. sajandil ning sai nime Wrangelite perekonna järgi. Varaklassitsistliku peahoone ehitust alustas 1795 von Berg. Hoone arhitektiks peetakse Tartu barokse raekoja autorit Johann Heinrich Bartolomäus Walterit. Omapärane on mõisahoone juures see, et fassaadi kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest paekivist.

Alates 1819 oli Varangu mõisa omanik mõjukas Vene riigitegelane krahv Alexander von Benckendorff. Viimane omanik oli von Schilling. 1919. aasta võõrandamise järel töötas mõisahoones kool, hiljem metskond. 1970.-80. aastatel seisis hoone tühjalt ning lagunes tugevasti. 1990. aastate lõpul läks mõis eravaldusse ja selles on alustatud restaureerimistöödega.

Peahoone läheduses asub arvatavasti 18. sajandist pärinev ühekorruseline puidust valitsejamaja, pärimuse kohaselt endine Ao mõisa peahoone, mis 1870. aasta paiku Varangule toimetati.

Varangu mõisa valitsejamajas elas 1909–1918 graafik Eduard Viiralt.