Valge-toonekurg
Allikas: Vikipeedia
Valge-toonekurg | ||
---|---|---|
Süstemaatiline kuuluvus | ||
Riik: | Loomad | Animalia |
Hõimkond: | Keelikloomad | Chordata |
Klass: | Linnud | Aves |
Selts: | Toonekurelised | Ciconiiformes |
Sugukond: | Toonekurglased | Ciconiidae |
Perekond: | Toonekurg | Ciconia |
Liik: | Valge-toonekurg | |
Ciconia ciconia |
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg.
Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias.
Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 3–4 kg. Kehapikkus on 100–115 cm, tiiva siruulatus 200–215 cm.
[redigeeri] Levik
Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed. Eestis on levila põhjapiiril.
[redigeeri] Pesitsemine ja elupaigad
Pesa teeb puu, elektriposti või korstna otsa. Kurnas on 3-5 muna, mida emalind haub 33 päeva. Esmakordselt on teada pesitsemine Eestis Vastselinna lossi lähedal 1841. aastal, tänapäeval on siin üldlevinud haudelind. Kõige tihedam asurkond on Leedus ja Poolas.
[redigeeri] Toitumine
Valge-toonekurg toitub kahepaiksetest, madudest, kaladest ja närilistest.
Valge-toonekurg on Saksamaa, Poola ja Leedu rahvuslind.
[redigeeri] Kirjandus
- Veromann, Heinrich 1980. Valge-toonekurg. (Sari 'Pääsuke' 5.) Tallinn: Valgus.