Vänern
Allikas: Vikipeedia
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||
| Koordinaadid | 58°55′00″ N 13°30′00″ E | |||||
| Valgala riigid | Rootsi | |||||
| Järve suubuvad | Klarälven, Göta kanal | |||||
| Järvest voolab välja | Göta jõgi | |||||
| Järve pindala | 5655 km² | |||||
| Suurim pikkus | 140 km | |||||
| Suurim laius | 80 km | |||||
| Keskmine sügavus | 27 m | |||||
| Suurim sügavus | 106 m | |||||
| Ruumala | 153 km³ | |||||
Vänern on Rootsi suurim järv. Euroopas on ta pindala poolest kolmandal kohal Laadoga ja Äänisjärve järel.
Järve pindala on 5655 km², suurim sügavus 106 ja keskmine sügavus 27 meetrit. Veetase on 44 meetrit üle merepinna.
Suurimad lisajõed on Klarälven (põhjast) ja Göta kanal (idast). Järve edelanurgast voolab välja Göta jõgi, mis suubub Atlandi ookeani.
Kõik järve kaldad on tihedasti asustatud. Vänerni ääres asuvad (põhjast alates päripäeva) Karlstad, Kristinehamn, Mariestad, Lidköping, Vänersborg, Åmål ja Säffle.
Vänern moodustus pärast viimast jääaega osana Balti jääpaisjärvest ja Joldiamerest, millest maakerke tagajärjel moodustus Antsülusjärv. See oli ühenduses Atlandi ookeaniga Svea jõe kaudu, mis voolas läbi praeguse Vänerni ja Vätterni. Kui jätkuva maakerke tagajärjel järv Taani väinade kohal uue väljapääsu ookeani leidis ja osaliselt tühjaks voolas, muutusid Vänern ja Vättern järvedeks. Kummaski lelab tänini liike, mida harilikult magevees ei leia.
Järves olevas Djurö saarestikus asub Djurö rahvuspark.
