Väljasuremine

Allikas: Vikipeedia

Väljasuremine on taksoni hukkumine lokaalselt või globaalselt.

Fossiilsed leiud tõestavad, et väljasuremine on geoloogilises ajas tavaline nähtus. Arvatakse, et kõigist kunagi Maal eksisteerinud liikidest on praeguseks 99% väljasurnud. Enamasti satuvad paljude taksonite väljasuremised suhteliselt lühikese ajavahemiku sisse, mida nimetatakse väljasuremissündmuseks. Suurim teadaolev väljasuremissündmus toimus Permi ajastu lõpul 251 miljonit aastat tagasi, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Väljasuremine on iseenesest loomulik protsess, kuid tänapäeval on peamiselt inimtegevuse tulemusel tekkinud bioloogilise mitmekesisuse vähenemine võtnud mõõtmed, mida võib samuti väljasuremissündmuseks nimetada.

Väljasuremise põhjuseks on keskkonna vastavale taksonile talumatuks muutumine. See võib toimuda biootiliselt, näiteks liikidevahelise konkurentsi tõttu (vihmametsade hävitamine inimese poolt), aga ka abiootiliselt. Näiteks Permi lõpu väljasuremist seostatakse intensiivse vulkanismiga Siberis, mis muutis kogu Maa kliimat. Kriidi lõpu väljasuremist on seostatud meteoriidiplahvatuse järelmõjudega (põhjused pole antud juhul siiski selged).