Tartu Observatoorium
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
Tartu Observatoorium on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas.
Sisukord |
[redigeeri] Uurimissuunad
Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad.
Peamised uurimissuunad on
- tähefüüsika
- teoreetiline astrofüüsika
- kosmoloogia
- galaktikate füüsika
- taimkatte seire
- atmosfääri seire
Tartu Observatoorium asub Tartumaal Tõraveres.
Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°15′55.43″ N 26°27′58.57″ E.
[redigeeri] Eelkäijad
Tartu Observatoorium on 1808. aastal rajatud Tartu Ülikooli Tähetorni ja 1865. aastal rajatud Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi töö jätkaja.
1. jaanuaril 1947 moodustati Tartu Ülikooli astronoomia ja meteoroloogia observatooriumeist Teaduste Akadeemiasse kuuluv Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut.
9. oktoobril 1952 sai Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut uueks nimeks Füüsika ja Astronoomia Instituut.
1. oktoobril 1973 jagunes Füüsika ja Astronoomia Instituut Füüsika Instituudiks Tartus ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudiks Tõraveres.
21. septembril 1995 sai Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut nimeks Tartu Observatoorium. 2. jaanuaril 1996 viidi Tartu Observatoorium Teaduste Akadeemia koosseisust Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse.
[redigeeri] Kroonika
1812 Valmis Tartu Tähetorn, mille tööd hakkas juhtima astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve.
1824 Tartu Tähetorn sai tolleaegse maailma suurima 9-tollise Fraunhoferi läätspikksilma.
1837 Struve määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist.
1865 Arthur Joachim von Oettingen alustas Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) süstemaatilisi ilmavaatlusi.
1885 Carl Ernst Albrecht Hartwig avastas Tartu Tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus.
1904 Metobs hankis Hvolsoni aktinomeetri ja B.I. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi.
1919 Eestis hakati ametlikult ilma ennustama.
1922 Ernst Öpik määras Andromeeda udukogu kauguse.
1924 ilmus esimene Tähetorni Kalender.
1950 Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktoriks sai Aksel Kipper.
1950 Tartu linna servas rajati aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai Juhan Ross.
1958 Tõraveres alustati uue observatooriumi ehitamist.
1964 14. septembril avati F.G.W. Struve nimeline Tõravere observatoorium.
1964 Moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus,
1965 Aktinomeetriajaam alustas tööd Tõraveres.
1973 Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi direktorina asus tööle Väino Unt.
1975 Alustati vaatlusi Tõravere Observatooriumi ja Baltimaade suurima 1,5 m teleskoobiga.
1985-1999 oli direktoriks Tõnu Viik.
1999 7. aprillil sai direktoriks Laurits Leedjärv.
2001 Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut).
