Tannenbergi liin

Allikas: Vikipeedia

Tannenbergi liin oli II maailmasõja ajal saksa sõjaväe organisatsiooni "Organisation Todt" poolt Kirde-Eestisse 1943–1944 ehitatud kaitseliin. Kaitseliin sai oma nime Preisimaal I maailmasõjas toimunud lahingu järgi, kus 1914. aasta augustis purustati 2. Vene armee.

Liini ehitamist alustati 1943. aastal. Kaitseliini võtmeks olid soode ja lagendike üle valitsevad Sinimäed. Soome lahest kuni Peipsi järveni oli rindelõik kaetud täisprofiilis kaevikutega, mis vooderdatud palkide ja lattidega. Madalamates kohtades, kus ei olnud võimalik kaevikuid kaevata, püstitati muldvallidega varjatud palkidest tarad ehk palissaadid. Tannenbergi liinil olid ka relsside ja 4-8 palgikihiga kaetud punkrid, lahtised, poolkinnised ja kinnised terasesest tulepunktid nõndanimetatud "krabid", kaevikute taga omakorda meeskonnavarjendid. Liini ette paigutati miini, tanki- ja traattõkked.

Kaitse Tannenbergi liinil ja eriti Sinimägedes oli ehitaud üles sügavuti. Esimene kaitseliin asus ida pool Sinimägede ees ja Lastekodumäel, teine kaevikuteliin asus Lastekodumäe ja Grenaderimäe vahel ja Grenaderimäel ning kolmas kaitseliin Tornimäe ees.

Tannembergi liini lõunaosas toimusid lahingud alates veebruarist 1944 peale Krivasoo platsdarmi moodustumist. 25. juulist 19. septemberini 1944 kestis Tannenbergi liinil Sinimägede lahing. Punaarmee vaatamata jõupingutustele ja tohututele kaotustele inimestes ja tehnikas Tannenbergi liini võtmepositsioone läbi murda ei suutnud.

26. juulist 10. augustini 1944 oli Sinimägede lahingute ohvriterohkeim periood. Sinimägede lahingud on inimohvritelt suurimad, mida Eesti pinnal kunagi peetud.

Tannenbergi liini rünnanud 11 nõukogude diviisi ja 2 brigaadi lakkasid siin olemast. Punaarmee kaotused olid tohutud, lahingutes langes rivist välja 160 000–170 000 meest. Väikesed polnud ka kaitsjate eestlaste ja teiste euroopa rahvaste ning sakslaste kaotused (umbes 10 000 meest).