Siirius
Allikas: Vikipeedia
Siirius (α Canis Majoris, α CMa, Suure Peni alfa, Orjatäht) on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas. Eestis on Siirius nähtav madalal talvetaevas. Tema ekvaatorilised koordinaadid on α=06h45m08.9s ning δ=-16o42'58,0". Siiriuse spektriklass on A1V.
Siirius näiv tähesuurus on -1m,47, nii heledalt paistab ta põhiliselt seetõttu, et on meile ka üks lähemaid tähti, asudes 8,6 valgusaasta e. 2,64 parseki kaugusel. Tegelikult on meile ühe tähena paistev täht kaksiktähe heledam komponent Siirius A. Palju väiksema näiva heledusega (8m,44) kaaslase avastas Alvan Graham Clark 1862. aastal, ligi kakskümmend aastat peale Friedrich Wilhelm Besseli ennustust. Kaaslane sai nimeks Siirius B. 1915. aastal määrati kaaslase mass ning massi ning heleduse põhjal ka tähe raadius. See viis järeldusele, et tegu on valge kääbusega, teisega selleks ajaks avastatutest.
Tänapäeval on Siiriuse komponentide massid määratud järgmiselt: Siirius A 2,02 Päikese massi ning Siirius B 0,978 Päikese massi. Raadiused vastavalt 1,711 ja 0,0084 Päikese raadiust ning temperatuurid 9940 K ja 25200 K. Kaksiktähe tiirlemisperiood on 50,09 aastat.
[redigeeri] Välislingid
