Saksa mark

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Saksa mark (saksa keeles Deutsche Mark) oli Saksamaa rahaühik, tähis olenevalt situatsioonist kas DM või DEM.

Saksa mark võeti riigimarga asemel kasutusele kolmes Lääne-Saksamaa (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) okupatsioonitsoonis 21. juunil 1948. Pärast majandus-, valuuta- ja sotsiaalliidu rakendumist Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vahel 1. juulil 1990 muutus Saksa mark seaduslikuks maksevahendiks Ida-Saksamaal, asendades Saksa DV marka.

Saksa mark asendati 1. jaanuaril 1999 virtuaalselt ja 1. jaanuaril 2002 reaalselt euroga kursiga 1 euro (€)= 1,95583 DEM.

Sisukord 1 Kupüürid 2 Mündid 2.1 Münditähised 3 Vaata ka

[redigeeri] Kupüürid

Saksa marga paberraha toodeti kolmes seerias. Esimene seeria tuli käibele 1948 ja pangatähed meenutasid USA dollarit. Teine seeria tuli käibele 1960–1965 ja pangatähtedel olid kujutatud saksa kunstnike maalid, peamiselt inimestest. Kolmas seeria tuli käibele 1991–2000 ja pangatähtedel olid kujutatud kuulsad sakslased.

Kolmanda seeria rahatähed käibisid kaheksa kupüürina:

• 5 marka (kollakasroheline, 122×62 mm, esimest korda välja antud 27. oktoobril 1992, väga harva). Esiküljel oli Bettina von Arnimi (kirjanik, 1785–1859) portree, selle kõrval hooned Wiepersdorfi mõisast ja Berliinist, tagaküljel Brandenburgi värav Berliinis.
• 10 marka (lilla, 130×65 mm, esimest korda välja antud 16. aprillil 1991). Esiküljel oli Carl Friedrich Gaußi (matemaatik, 1777–1855) portree, selle kõrval hooned Göttingenist, tagaküljel sekstant, mida Gauß kasutas.
• 20 marka (sinikasroheleine, 138×68 mm, esimest korda välja antud 30. märtsil 1992). Esiküljel oli Annette von Droste-Hülshoffi (luuletaja, 1797-1848) portree, selle kõrval ajaloolised hooned Merseburgis, tagaküljel kirjutussulg ja pöök.
• 50 marka (helepruun, 146×71 mm, esimest korda välja antud 2. veebruaril 1998, hologrammiga). Esiküljel oli Balthasar Neumanni (barokkarhitekt, 1687-1753) portree, selle kõrval ajaloolised hooned Würzburgis, tagaküljel vaade Würzburgi residentsi trepikojale ja Neresheimi benediktiinide kloostrikiriku pikilõige.
• 100 marka (sinine, 154×74 mm, esimest korda välja antud 1. augustil 1997, hologrammiga). See on kasutatuim nominaal: 53% kõigist kupüüridest. Esiküljel oli Clara Schumanni (pianist ja helilooja, 1819-1896) portree, selle kõrval ajaloolised hooned Leipzigis, tagaküljel kontsertklaver ja Hochi konservatoorium Maini-äärses Frankfurdis, kus ta palju aastaid õpetas.
• 200 marka (oranž, 162×77 mm, esimest korda välja antud 1. augustil 1997, hologrammiga, harva). Esiküljel oli Paul Ehrlichi (seroloog, 1854-1915) portree, selle kõrval Maini-äärse Frankfurdi hooned, tagaküljel mikroskoop, mida ta kasutas.
• 500 marka (roosa, 170×80 mm, esimest korda välja antud 27. oktoobril 1992). Esiküljel oli Maria Sibylla Meriani (kunstnik, vaselõikaja ja looduseuurija, 1647-1717) portree, selle kõrval hooned Nürnbergis, tagaküljel võilill.
• 1000 marka (tumepruun, 178×83 mm, esimest korda välja antud 27. oktoobril 1992). Esiküljel oli Wilhelm Grimmi (1786–1859) ja Jacob Grimmi (1785–1863) (etnograafid) portree, selle kõrval hooned Kasselis, tagaküljel "Saksa sõnaraamat" ja kuninglik raamatukogu Berliinis, kus Grimmid pikka aega töötasid.

[redigeeri] Mündid

Üks mark jagunes 100 penniks (Pfennig).

• 1 penn: läbimõõt 16,5 mm, randi paksus 1,38 mm, kaal 2 g, teras vasekattega, sile rant, esiküljel "1 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bank Deutscher Länder" (1948–1949); "Bundesrepublik Deutschland" (1950–1996), tammeleht ja aastaarv.
• 2 penni (kaks varianti):
  1. variant: läbimõõt 19,25 mm, randi paksus 1,52 mm, kaal 3,25 g, vask, sile rant, esiküljel "2 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bundesrepublik Deutschland" (1950-1967/1969), tammeleht ja aastaarv.
  2. variant: läbimõõt 19,25 mm, randi paksus 1,52 mm, kaal 2,9 g, teras vasekattega, sile rant, esiküljel "2 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bundesrepublik Deutschland" (1968–1996), tammeleht ja aastaarv.
• 5 penni: läbimõõt 18,5 mm, randi paksus 1,7 mm, kaal 3 g, teras messingkattega, sile rant, esiküljel "5 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bank Deutscher Länder" (1949); "Bundesrepublik Deutschland" (1950-1996), tammeleht ja aastaarv.
• 10 penni: läbimõõt 21,5 mm, randi paksus 1,7 mm, kaal 4 g, teras messingkattega, sile rant, esiküljel "10 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bank Deutscher Länder" (1949); "Bundesrepublik Deutschland" (1950-1996), tammeleht ja aastaarv.
• 50 penni: läbimõõt 20 mm, randi paksus 1,58 mm, kaal 3,5 g, vase (75%) ja nikli (25%) sulam, rant rihveldatud kuni 1971, hiljem sile rant, esiküljel "Bundesrepublik Deutschland 50 Pfennig" ja münditähis, tagaküljel "Bank Deutscher Länder" (1949; harva ka 1950); "Bundesrepublik Deutschland" (1950-1996), puuistutajanna koos istikuga ja aastaarv.
• 1 mark: läbimõõt 23,5 mm, randi paksus 1,75 mm, kaal 5,5 g, vase (75%) ja nikli (25%) sulam, ruunid randil, esiküljel "1 Deutsche Mark" ja aastaarv, tagaküljel "Bundesrepublik Deutschland" (1950-1996), münditähis ja liidukull.
• 2 marka (6 motiivi): läbimõõt 26,75 mm, randi paksus 1,79 mm, kaal 7 g, nikkel, kaetud vase-nikli seguga, randikiri "Einigkeit und Recht und Freiheit" (Saksamaa hümni 1. värss), tagaküljel liidukull, "Bundesrepublik Deutschland, 2 Deutsche Mark", münditähis ja aastaarv (1970–1996).
  1. motiiv (alates 1970): Konrad Adenauer (liidukantsler)
  2. motiiv (alates 1973): Theodor Heuss (liidupresident)
  3. motiiv (alates 1979): Kurt Schumacher
  4. motiiv (alates 1988): Ludwig Erhard (liidukantsler)
  5. motiiv (alates 1990): Franz Josef Strauß (Baieri peaminister)
  6. motiiv (alates 1994): Willy Brandt (liidukantsler)
• 5 marka: läbimõõt 29 mm, randi paksus 2,07 mm, kaal 10 g, nikkel, kaetud vase-nikli seguga, randikiri "Einigkeit und Recht und Freiheit", esiküljel "Bundesrepublik Deutschland, 5 Deutsche Mark", tagaküljel aastaarv (1975–1996), münditähis ja liidukull. See on ka meenemüntidena harva esinev nominaal.
• 10 marka (ainult meenemüntidena ja harva).

[redigeeri] Münditähised

Saksamaa kasutab viit münditehast (rahapada):
A-Berliin, D-München, F-Stuttgart, G-Karlsruhe, J-Hamburg.

[redigeeri] Vaata ka

• Mark
• Rentmark
• Riigimark
• Saksa kroon