Robert Natus
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist. |
Robert Natus (16. märts 1890 Viljandi - 31. märts 1950 Saksamaa, Bad Wilsnack) oli esimene Eestis arhitekti kutse saanud arhitekt.
Sisukord |
[redigeeri] Elulugu
Robert Natus sündis Viljandis baltisaksa perekonnas riidevärvimistöökoja omaniku pojana 1890. aastal. Tema haridustee oli võrdlemisi järjekindel — 1907. aastal, pärast Peetri reaalkooli lõpetamist asus ta kohe edasi õppima Riia Polütehnilisse instituuti, kust ta 1918. aastal pärast instituudi Venemaale evakueerimist Tallinna Tehnikumi üle läks. Seal õppis ta arhitektuuri erialal, mille ta 1924. aastal selle esimese lennuna lõpetas. Pidulik aktus peeti Pikk tn 20 saalis. Pärast lõpetamist avas ta peatselt Tallinnas oma arhitekturibüroo. 1939. aastal lahkus ta Pozańi, kust hiljem suundus Bad Wilsnacki, kus 1950. aastal suri. Tuberkuloosihaigena loobus ta tööst juba 1948. aastal. Inimesena on teda meenutatud kui väga hea kasvatusega humaanset härrasmeest, kes suhtles kõigiga võrdselt.
[redigeeri] Üldised mõjutused ja eeskujud
Robert Natuse omapära arhitektina tuleneb sellest, et ta jäi kahe põlvkonna vahele – ta oli viimane Riias koolitust saanud, ühist balti identiteeti otsiv, ent samas ka esimene Tallinna tehnikumi lõpetanud ja sedasi tolle põlvkonnaga seotud arhitekt. Tal oli oma eakaaslastest kergem võtta uhkeid eeskujusid Saksamaalt ja neid julgelt üle kanda siinseisse oludesse.
Esimese maailmasõja eel, ja eriti järel, hakati Saksa aladel moodsa arhitektuuri võtmes elustama vernikulaar-hansa tellisarhitektuuri. Erinevalt samaaegsest Hollandi vernikulaarsest tellisarhitektuurist, mis arenes väljendudes peamiselt sotsiaalehitustes, väljendus see Saksamaal kaubanduslike ambitsioonide ajel suurtes büroohoonetes. Eeskujuks kujunes ookeanitaguste Chicago koolkonna varaste pilvelõhkujate strukturaalsus. Läbi mitmete kultuurisidemete tutvuti mujal maailmas tehtuga ka väikeses Eestis.
[redigeeri] Klinkervoodriga majad Tallinnas
Robert Natuse loomingust tõstetakse kõige sagedamini esile tema Saksa ekspressionismist mõjutatud klinkertellistega vooderdatud suuri maju Tallinna kesklinnas. Need kaks maja eristuvad vormikõnelt ja materjalikasutuselt selgelt ning on oma erandlikkuses tähelepanuväärsed. Seda enam, et Tallinnas on ehitusmaterjalina punast tellist võrdlemisi vähe kasutatud – Tallinna on nimetatud isegi paelinnaks. Kuidas ja miks siis said siia, Põhja-Eestisse, sellised tellisvoodriga majad? Ilmselt andis selleks tõuke ka tellija valitud huvitavad eeskujud.
Aastatel 1930-1932 valmis Eestimaa Kinnituse AS (EKA) tellimusel seitsmekorruseline maja Vabaduse väljaku äärde (praegune linnavalitsuse hoone). Nimetatud majale leiab sarnaseid maju mitmetes Põhja-Saksamaa linnades, kuid eenduvatest kividest laotud rombmuster fassaadil seob selle eeskujuks Fritz Högeri ja vendade Gersonite Sprinkenhofi Hamburgis, mis oli Tallinna hoone projekteerimise ajal valmimas. See rombmuster oli omakorda jõudnud Saksamaale orientalismihuvist tuttavaks saanud tellislaovõtete kaudu. Niisiis ei ole põhjust pidada seda mustrit kavatsetult traditsionalismi ilminguks. Kui aga 1933. aastal paigaldati peasissekäigu juurde fassaadile Jaan Koorti modelleeritud laternahoidjad, “Eesti taat” ja “Eesti memm”, mõjus uues situatsioonis ka rombmuster väga rahvuslikuna. Mart Kalm on nimetanud seda maja ka vahetuimaks ekspressionismi kandjaks Eestis.
Selge ja kindla eeskuju võib leida Saksamaalt Hamburgist (tegelikult isegi ülalpool nimetatud Sprinkenhofi vahetust lähedusest) ka Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava nurgal olevale ärikorrusega kortermajale – Fritz Högeri 1923. aastal projekteeritud Chilehause. Suure sarnasuse tõttu hakati ka Robert Natuse projekteeritud maja kolleegide ringkonnas kutsuma Chilehauseks. Samas on selle maja kuju vägagi lähtuv krundi piiridest ja loomulikult ajastule iseloomulikest võtetest. Mahtude astmeline kuhjumine nurgale on selgelt 1930. aastate dekoratiivne kujundusvõte, mida kasutati väga laialdaselt. Klinkertellisvoodri kasutamine sellel majal oli tellija erisoov. Vabaduse väljaku äärse maja tellija Eestimaa Kindlustuse A/S asjaajaja ja direktor oli H. Koch. Talle meeldis tolle maja materjalikasutus sedavõrd, et olles Eestimaa Liikumata Varade Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko juht, tellis ta Robert Natuselt uue maja juba erisooviga – klinkervoodriga. Ka seda maja on nimetatud ekspressionistlikuks. Arvestades ta valmimisaega 1935. aastal, on ta hiline nähtus.
Robert Natus projekteeris neil aastatel H. Kochi firmale veel maja Tartu maantee 6. Skulptuuri fassaadil on O. Goldbergi kätetöö. See maja, terrasiitkrohviga esimesel, pritsekrohviga teistel korrustel katkestas klinkertellise tee firmaarhitektuuri iseloomulikuks materjaliks kujunemisel.
[redigeeri] Nõmme
Kõige aktiivsemalt tegutses Robert Natus Nõmmel. Siia kavandas ta oma varasemad majad ning siia asus ta ka ise elama. Koos Ernst Kühnertiga koostas ta neil aastail ka Nõmme korrastamise ja laiendamise kava. Aastail 1926—1936 projekteeris ta siia traditsionalistliku turuhoone, funktsionalistliku Valdeku sauna ja terve rea eramuid. Robert Natuse kavandatud pereelamud esindavad tüüpilist nägemust majast kui väikesest iseseisvast iluasjakesest aias, mõjudes ka tänapäeval emotsionaalselt. Paljud neist väikeelamutest on otseselt mõjutatud Friedrich Ostendorfi raamatust lähtuvatest renessansslikest sümmeetrilisuse ja telgsümmeetria ideaalidest. Aedadele pööras ta vähem tähelepanu ning seal ei ole neid ideid sedasi rakendatud.
Robert Natus ei lähtunud eriti kohalikest ehitustraditsioonidest, ta kandis pigem siia üle saksapärast arhitektuuri. Heimat-kunsti pärastena mõjuvad mitmed tema varasemad majad nagu Seene t 8 (1927), Natuse oma kodu, Juuliku villa Saku lähedal (1927—1929), Hiiu t 15 (1928-1929), Vabaduse pst 123 (1930-1932).
[redigeeri] Robert Natus ja funktsionalism
Tuntuimad Robert Natuse kavandatud funktsionalistlike joontega majad on korterelamu Kaarli pst. 5/7, Narva mnt 78. Õnnestunumaks võib vahest aga pidada Valdeku sauna. Märke funktsionalismi kogemusest nagu näiteks madaldunud katus ja laiendatud aknad võib lugeda ka Seene tn 3b väikemajast.
[redigeeri] Robert Natuse loomingut
(Ligikaudselt kronoloogilises järjekorras)
- Nõmme korrastamise ja laiendamise kava 1926-1927 (koos E. Kühnertiga)
- Õie t 42, 1926
- Seene 8, 1927, Natuse oma kodu, romantiline väikemaja
- Juuliku villa Saku lähedal – Heimatlikum (1927-1929)
- Pastoraat Õie t 10, 1928 traditsionalistlik
- Hiiu t 15, 1928-1929
- Metsa t 59, 1929
- EKA maja Vabaduse väljakul (linnavalitsuse hoone) 1929-1931
- Sihi t 104, 1930
- Nõmme turuhoone, 1930 traditsionalistlik
- Valdeku saun 1930-1931
- Vabaduse pst 123, 1930-1932
- Saksa algkooli hoone Raudtee t 68, 1932
- Nõmme Saksa Lunastaja kirik Õie t 10, 1932 arsdecolike sugemetega
- Kaarli pst 5/7 korterelamu, 1933-1934
- Seene t 3b, 1935
- Elamu Pärnu mnt ja Roosikrantsi nurgal 1935-1936
- Kiige t 7, 1936
- Tartu mnt 6 1936. Skultptuurid O. Goldberg
- Elamu Narva mnt 78, 1938
 Roosikrantsi 23/Pärnu 23, 1935-1936 |
[redigeeri] Materjale Robert Natuse kohta
Baltisaksa arhitekt Robert Natuse elust ja loomingust ei ole kirjutatud ühtegi monograafiat. Enim on tema kohta kirjutanud prof. Mart Kalm – raamatus “Eesti XX sajandi arhitektuur” ja 1990. aasta ajalehes "Reede" ilmunud artiklis "Robert Natus 100" ja Aet Pikk oma magistritöös “Aedlinnade rajamine Tallinna ümbruses ja pereelamu kujunemine 1920ndatel aastatel”. Eesti Televisiooni arhiivist õnnestus kätte saada ka Mart Kalmu 1990. aastal tehtud saade pealkirjaga “Arhitekt Robert Natus 100”
[redigeeri] Välislingid
