Rassid
Allikas: Vikipeedia
Selles artiklis räägitakse inimrassi mõistest üldse; rassi mõiste kohta USA rahvaloendustel vaata artiklit Rass (USA rahvaloendus); bioloogilise mõiste kohta vaata artiklit rass (bioloogia)
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.| Vajab toimetamist. |
Kõik inimesed kuuluvad ühte ja samasse liiki Homo sapiens, sõltumata nende naha värvusest, välimusest ja rahvusest. Kõik inimesed võivad omavahel anda viljakaid järglasi.
1952. a. ilmus UNESCO raamat What is race, mis üldiselt pani aluse seisukohale, et sünnilt on kõik inimesed, mis rassi, rahvusse või sukku nad ei kuuluks, võrdsed.
Sisukord |
[redigeeri] Rassiteooriad
Multiregionaalne teooria ehk vana teooria leiab, mil on toetajaid tänini, et tänapäeva inimese eri rassid kujunesid homo erectusest neis maailmajagudes kuhu ta rändas.
Out of Africa teooria leiab, et rassid on tekkinud Homo sapiensi pinnal Aafrikas. Inimesed pärineksid seega ühest suhteliselt hilisest ning konkreetsest rühmast.
Kaasaegne geneetikateadus eitab kõneksolnud vana teooriat tänapäevase inimese tekkimisest, sest selleks on praegune inimkond geneetiliselt liiga ühtne. See ühtsus on nii suur, et äärmuslikult, kuid ometi täiesti tõsiselt võetavalt on geneetikud koguni oletanud terve inimkonna põlvnemist ühestainsast esiemast (nn. Aafrika Eeva) ning mõnedest esiisadest.
Vaata ka: Rassism
[redigeeri] Rassid
Praegused rassid arvatakse olevat tekkinud viiest rassist, mis elasid erinevates piirkondades 10000 - 40000 aastat tagasi (hilis-pleistotseenis):
- Kaukasoidid – Lääne-Aasia
- Australoidid – Austraalia, Jaava, Kalimantan
- Mongoloidid – Aasia
- Kapoidid – Aafrika
- Kongoidid – Lõuna-Aafrika
Viimase jääaja jooksul läksid need rühmad liikvele, segunesid jne.
Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi:
- Valge ehk europiidne rass
- Kollane ehk mongoliidne rass
- Must ehk negriidne rass
Geneetikud on kõige enam selgusele jõudnud mongoliidide osas, pakkudes selle rassi moodustumise algusajaks ligikaudu 120000 – 60000 aastat tagasi.
Kuna Ameerikasse ja Austraaliasse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika indiaanlased, Austraalia aborigeenid ja maoorid ka tunduvalt hiljem välja.
[redigeeri] Rasside erinevused ja alarühmad
- Esimese järgu tunnused, mis rasse eristavad, on naha ja karvade värvus, juuste kuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju.
- Teise järgu tunnused on kasv, pea ja näo kuju ning keha mõõtmed.
Põhirassid jaotatakse omakorda kuni 22 rassi, mis jaotuvad alarühmadeks vastavalt inimeste näokujule, juuste värvile, kasvule ja isegi veregrupile.
[redigeeri] Negriidid
Negriidide tüüpiline esindaja on neegrirass.
Negriidide esindajat neegrirassi iseloomustab tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti suur kasv. Maailma pikimad inimesed kuuluvad neegrirassi, kes asustavad kogu Aafrikat lõuna pool Saharat.
Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. Nendest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-Aafrika ning bantu rahvad.
[redigeeri] Europiidid
Europiidide tunnused on üsna varieeruvad. Neil on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled. Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis.
Lõunapoolsetel aladel elavate europiididele on iseloomulik tumedam juuste, naha ja silmade värvus, põhjapoolsed on heledate juuste, heledamate silmadega ning heledama nahaga. Ka pikkuselt võivad europiidid olla väga erinevad.
Europiidid pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam kui ekvaatori ääres. Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning silmad.
[redigeeri] Mongoliidid
Mongoliidsesse põhirassi kuuluvatel inimestel on kollakas või punakas nahk.
Ka mongoliidne põhirass on esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega. Üldiselt on neile iseloomulik väike kasv, kollaks või punakas nahk, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv.
Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased.
Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest. Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad.
[redigeeri] Segarassid
Palju esineb ka segarasse, kes on kujunenud rasside piirialadel. Tänapäeval on inimrassid tugevasti segunenud ning leidub palju üleminekuvorme.
Rassid segunevad viimasel ajal eriti hoogsalt, sest rahvas rändab palju ringi ja paljud ei ela kogu oma elu ühes kohas. Nii on maailmas väga palju näiteks tumedajuukselisi europiide (algselt olid nad heledajuukselised) ja veidi mongoliidsete näojoontega mingi muu rassi esindajaid.
[redigeeri] Eestlased
Eestlased kuuluvad europiidide hulka
Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka.
Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp.
Esimest on peamiselt Lääne-Eestis, Muhus ja Saaremaal, teist Ida-Eestis.
Paleontoloogia andmeil ulatub selline rassiline kahesus kaugesse minevikku.
[redigeeri] Läänebalti tüüp
Läänebalti tüüp on atlandi-balti rassi tüüp, millele on iseloomulikud heledad juuksed ja silmad, suur kasv, pikapealisus ja kõrge nägu. Läänebalti tüübi ala on Lätis suurem kui Eestis, hõlmates Läti kesk- ja lääneosa ning Eesti lääneosa. Näited: Lennart Meri, Andres Tarand, Katariina Lauk, Kerttu Olmann-Mõis.
[redigeeri] Idabalti tüüp
Idabalti tüüp on valgemere-balti rassi tüüp, millele on iseloomulik keskmine või keskmisest pikem kasv, lühipealisus, suhteliselt lai ja madal nägu ning lühike, sageli nõgusa seljaga nina. Paiguti esineb õige nõrku mongoliidsuse tunnuseid. Sellesse tüüpi kuulub suurem osa komisid, karjalasi ja vepslasi, seda leidub ka Soome ja Läti idaosas. Näited: Mart Laar, Edgar Savisaar, Elle Kull, Merle Palmiste.
