Pavia kartuuslaste klooster
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib kloostrist; valla kohta vaata artiklit Certosa di Pavia vald |
Pavia kartuuslaste klooster (Certosa di Pavia) asub Põhja-Itaalias 10 km Pavia linnast Milano pool Certosa di Pavia vallas.
Mungad elavad kloostris ka tänapäeval. Aastal 1947 läks see küll kartuuslaste käest üle tsistertslaste mungaordule. Kirik ja osa kloostrist on külastajatele avatud.
Kloostrit hakkas ehitama 1396 Gian Galeazzo Visconti, kes kavandas seda suguvõsa mausoleumiks. Visconti soovil pidi kloostrikirik meenutama Milano hilisgooti stiilis katedraali (Milano toomkirikut). Kuid tervelt sajandi pikkuseks veninud ehitamise ajal jõudsid muutuda nii ehitusstiilid (gootika, renessanss ja barokk) kui ka ehitise omanikud: Viscontide valdused läksid Sforzadele.
Suure panuse pühakoja valmimisse andis teiste seas ka 15. sajandi meister Giovanni Antonio Amadeo, kes kasutas kiriku renessanssdekoori loomisel uudset reljeeftehnikat ja mitmevärvilisi kaunistusi. Kloostrikiriku fassaadi alumine osa on ohtralt kaunistatud pühakute, apostlite ja prohvetite kujudega, mille all asuvad Rooma keisrite medaljonreljeefid. Ülemine osa pärineb aastast 1500.
Kloostri sissepääsu taha jääb kirikusse juhtiv siseõu, kus asuvad veinikeldrid ja toidusalved. Teisel pool asub aastatel 1620 kuni 1625 Francesco Maria Richini poolt ehitatud Palazzo Ducale, kus asusid kloostriülema ja hertsogi eluruumid.
[redigeeri] Vaatamisväärsused
- Pietradura altarid: mõned kabelite 17. sajandi altaritest on poolvääriskividest (pietra dura) mustritega
- Ludovico Il Moro ja Beatrice d'Este vararenessanss-stiilis hauamonument
- Gian Galeazzo Visconti haud lõunatranseptis
- Perugino altarimaal (1496): kuuest tahvlist koosnevast altarimaalist on säilinud vaid Jumal-Isa kujutav tahvel.
- Bergognone laefreskod refektooriumis.
