Padise klooster
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
 |
|
1 vana kabel |
Padise klooster oli tsistertslaste klooster Padisel, mille 14. sajandil rajasid Dünamündest pärit mungad
Klooster oli esimene Harjumaa arhitektuurimälestis, mis taasiseseisvunud Eestis tähise sai. Padise klooster on suure tähtsusega objekt nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopas.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Padise kloostrit ehitati vaheaegadega üle 200 aasta.
Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317 aastal. Kloostri rajamine oli plaanis arvatavasti juba 13. sajandil. Klooster rajati muinaslinnuse Padise linnamäe lähedale.
1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest kui algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning tapeti 28 munka, ilmikvenda ja ka saksa soost vasalle.
Hävingust saadi üle alles 1370te aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid.
Põhihoonestiku pühitsemise tseremoonia toimus 1448. aastal.
Liivi sõjas 1559 aastal lõpetas klooster tegevuse. Selle aja jooksul aga ehitati kloostri juurde tulirelvade jaoks täiendavaid kindlustusi.
1560 aastal oli klooster linnusena välja ehitatud, klooster asus siis hertsog Magnuse valduses, kelle käest rootslased ta 1561. aasta sügisel endale vallutasid.
1576 aastal kahepäevase piiramise ja ägeda suurtükitule tulemusena andsid selle kaitsjad eesotsas pealik Hans von Oldenburgiga alla ja loovutasid endise kloostri venelastele.
28. detsembril 1580 aastal pärast 13. nädalat kestnud Rootsi sõjaväe piiramist loovutasid venelased lõpuks kloostri. Pärast neid korduvaid piiramisi ja vallutamisi olid Padise kloostri muutnud osaliselt varemeiks.
Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1622. aastal Padise kloostri Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile. Ligi 150 aastat kasutati kloostrit eluhoonena, täpsemalt kirikut mis oli muudetud vahelaega kahekorruseliseks.
1766. aastal klooster põles ja sellest ajast saadik on osaliselt varemeis. Sealt sai alguse endise kloostri areng Padise mõisana.
1770-tel aastatel ehitati, kloostrist ida poole, Padise mõisa uus peahoone. Ehitusmaterjali saadi kivide näol kloostri varemetest.
Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919 aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm.
Kuna väravatorn on rajatud jõe poole kaldus savikihile, purunes 20. sajandi alguspoolel väravatorn osaliselt maalihkes.
Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930tel aastatel.
[redigeeri] Tänapäev
2001 aastal lõpetati viimased restaureerimistööd. Lääne- ja lõunakülg on veel varemetes.
Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud praegu Harju-Risti kirikus paiknev 14. sajandi kirikukell (Eesti vanim) ning sama sajandi haruldane Kolgata grupp (praegu Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Niguliste kirikus).
[redigeeri] Padise abtide nimekiri
- 1317?–1320 Johannes
- 1321–1326? Evert (Egbert)
- 1328 Nicolaus
- 1331 Egbert
- 1339 Johannes
- 1341–26. september 1345 Nicolaus
- 13. oktoober 1345 Johannes
- 5. veebruar 1346 – 1352 Nicolaus
- 1364–1376 Nicolaus Risebit
- 1379–september1388 Bertoldus
- 1392–1398 Johannes
- 1402?–1403 Kurt Kropelin
- 1407–1413? Johannes
- 1415–1418 Conradus
- 1423–1431 Tidemannus
- 1436–1438 Werner [vanme Hagen]]
- 1441 Michel
- 1447?–1453 Johannes Grues
- 1454 Nicolaus
- 1478 Tidemann
- 1488–1489 Johannes Vlemynck
- 1. jaanuar 1491 Georg Kone (ajutine)
- 1492 Hinrick Warnsbeck
- 1493–1504 Michael Sasse (algul visitaator)
- 1506 Johannes [von der Heyde]
- 1509–1524 Georgius Karnip
- 1524–1543 Everhardus Sunnenschin
- november 1544–1553 Ludovicus Duchsheerer
- 1555–1559 Georgius Conradi
