Oru loss

Allikas: Vikipeedia

Oru loss oli ehitis Virumaal Jõhvi kihelkonnas nüüdisajal Ida-Viru maakonnas Toila vallas Toilas.

Loss asus Pühajõe suudmes ning algselt oli kaupmees Jelissejevi puhkemaja ja hiljem Eesti riigipea suveresidents.

1897. aastal ostis Vene suurkaupmees Grigori Jelissejev Toila kandis Pühajõe mõisa, selle karjamõisa (Föhrenhofi) ja tulevase lossi kõrval asuva kahe talu maad (u 140 hektarit), et rajada sinna endale villa. Itaalia neorenessansi või uusbaroki stiilis hoone projekteeris arhitekt Gavril Baranovski, pargi arhitekt Georg Kuphaldt. 57 toaga kolmekorruseline hoone, mida hakati peatselt Oru lossiks nimetama, valmis 1899. aastal. Loss juurde kuulusid iluaed, talveaed, jõe suunas laskuvad terrassid, paadisild, maneež ja hobusetallid. Pargi suurus oli u 100 hektarit, suur osa sellest oli kujundatud looduslikus stiilis. Pargi ehitustöödel osalesid paljud kohalikud talupojad. Lossi ja pargi ehitamise väidetav kogumaksumus oli 5 miljardit kuldrubla.

Bolševike oktoobripöörde järel lahkus Jelissejev Pariisi ning loss jäi hooldamata. 1934. aastal ostsid Eesti tööstusringkonnad lossikompleksi Jelissejevilt 100 000 krooni eest ning kinkisid Eesti riigile presidendi suveresidentsiks. Renoveerimistööd kestsid 1936. aastani.

1. aprillil 1938 jõustunud Vabariigi Presidendi Kantselei vabateenijate koosseisu järgi teenis Oru lossi alal autojuht, motorist-elektrik, kaks motoristi abi, hobusemees, kaks valvur-töölist, aednik, asjaajaja ja kaks abiaednikku, kokku 11 isikut.

1940. aasta juunipöörde järel algasid lossis laastamistööd, osa väärtuslikumat vara (maalid, lauahõbe jms) veeti Venemaale. 13. augustil 1941 süütasid taganevad punaarmeelased lossi ning see hävis suuremas osas. Varemed, kus asus miiniladu, lasti õhku sakslaste poolt 1944. aastal.

Liigirikas park on looduskaitse all.