Nyköpingi loss
Allikas: Vikipeedia
Nyköpingi loss (rootsi Nyköpingshus) asub Rootsis Nyköpingis ning on keskaegne loss Birger Jarli ajast. Praegu on loss osaliselt varemeis. Nyköpingi loss on kõige paremini tuntud 1317. aastal toimunud õudsa Nyköpingi banketi poolest.
[redigeeri] Ajalugu
12. sajandi lõpul rajati siia kindlusloss ning keskajal oli see Birger Jarli omanduses. Rootsi kuningas Alberti ajal kuulus loss Saksa rüütli Raven van Barnekowi lääni ning hiljem oli lossi omanikuks Bo Jonsson Grip. Järgmised suured ehitustööd viidi läbi hiliskeskajal, mil Gustav Vasa tugevdas lossi kindlustusi ning lasi ehitada ümmarguse suurtükitorni, mis on siiani alles.
16. sajandil lasi hertsog Karl (hilisem Karl XI) ehitada kindluse renessansslossiks, kuid 1665. aastal põles valminud loss koos ümbritseva linnaga maha. On teada, et lossi kive kasutati Stockholmi kuningalossi ehitamisel. Kuna mõned lossiosad olid elamiskõlblikud, kasutati 1760.aastani lossi maaresidentsina.
20. sajandil mõned osad taastati ning Kuningatornis (Kungstornet) ja Vanas Residentsis (Gamla residenset) asub Sörmlandi (Södermandlandi) muuseum, mis annab ülevaate Södermalandi maakonnast. Kuninganna Veinikeldris (Drottningkällaren) ja banketisaalis asub restoran.
[redigeeri] Ajaloolised sündmused
- Nyköpingi pidusöök (11. detsember 1317) - jõulupidu, mille käigus vangistati hertsog Erik ja hertsog Valdemar, kes olid Rootsi kuninga Birgeri vennad.
- Nyköpingi rahu allkirjastamine (20. september 1396) - Skandinaavia keskaja üks olulisimaid sündmusi.
- Svante Sture noorema ja Märta Erikutütar Lejonhuvudi pulmad (3. märts 1538).
- Henrik Karlsson Horni ja Anna Jönsdotter Snakenborgi pumad (28. jaanuar 1602)