Novodevitšje kalmistu

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on Novodevitši kalmistust Moskvas, Peterburi kalmistust vaata artiklit Novodevitši kalmistu (Peterburi).

Novodevitšje kalmistu on surnuaed Moskvas Novodevitši nunnakloostri vahetus läheduses, viie metroopeatuse kaugusel Kremlist, Moskva jõe kaldapealsel.

Surnuaed tekkis sinna juba 16. sajandil, ajal mil Moskva suurvürst Vassili III rajas kloostri (1524).

Tänapäeval võtab kalmistu enda alla seitse hektarit maad ja sinna on maetud vähemalt 22 000 inimest.

Algselt maeti sinna vaid aadlikke ja kõrgeid vaimulikke. Alates 19. sajandist hakati surnuaiale matma ka silmapaistvaid lihtsurelikke. Nõukogude Liidu ajal muutus kalmistu nö esinekropoliks, kuhu maeti vaid kõrgeimad riigitegelased ja parteiliidrid. Samuti maeti sinna sõjaväe eliiti kuulunud isikud, Nõukogude Liidu kangelased, vene tuntud kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teatritegelased. Viimasel ajal maetakse sinna ruuminappuse tõttu üldiselt vaid tuntuid kultuuritegelasi. Otsuse, keda lubatakse matta sinna kalmistule, teeb riigi valitsus ja presidendi kantselei.

Paljud tuntud tegelased ei maetud Novodevitšje kalmistule mitte kohe pärast oma surma. Nt Nikolai Gogol, Anton Tšehhov ja Isaak Levitan maeti kalmistule ümber alles 1930. aastate algul.

Kalmistul ei puudu ka kenotaafid. Nt Solomon Lozovski ja Zafira Alijeva on maetud mujale, kuid neile seisab kalmistul hauamärk.

Tänapäeval pääseb kalmistule uudistama igaüks, kuigi see pole alati nii olnud. Nt pärast Nikita Hruštšovi surma (1971) pääses surnuaiale vaid kirstus või erilubade alusel. Eriload väljastati sugulastele, kes käisid kalme hooldamas.

Kalmistule maetud tuntud isikud: